Pärnu maavanem Kalev Kaljuste: „Enam ma nii ei teeks!”

Pärnu maavanem ­Kalev Kaljuste on hea jutuga mees – ühtviisi põnevalt räägib ta nii kodukandi arendamisest kui ka sellest, kuidas purjetama ­õppis.

Kelleks unistasite saada lapsepõlves?
Kuna olen sündinud nõukogude ajal (26.02.1978), arvan, et kõigepealt tahtsin saada kosmonaudiks. Esimene maapealne amet, millest lapsepõlves unistasin ja mis hetkel meenub, oli politseinik.

Politseinikuks te siiski ei õppinud?
Olen õppinud Sindi Keskkoolis, Kehtna Kõrgemas Põllumajanduskoolis maamõõtjaks ja Tallinna Tehnikakõrgkoolis geodeesia inseneriks.

Milliseid ameteid olete oma senise elu jooksul pidanud?
Olen olnud maamõõtja aastatel 1996-2000. Ametnik Sindi Linnavalitsuses 2000-2006, ametinimetus oli geomaatik. 2006-2009 OÜ Tootsi Kommunaali juhatuse esimees ja Tootsi vallavolikogu esimees. 2009-2015 Tootsi vallavanem ja alates aastast 2015 Pärnu maavanem. Aastatel 2006-2015 tegutsesin ka eraettevõtlusega, maamõõtjana.

Põnevaimad seigad senisest elust?
Lapsepõlve põnev seik, mis mulle meenub, oli 1. klassis, kus ma pidin rääkima Lenini sünnipäeval tema lapsepõlvest ja kodust, sest olin käinud emaga nö. sots.võistlusel Uljanovskis (kus Lenin sündis) ja külastanud tema kodu. Kuna ma Leninist midagi suur rääkida ei osanud, rääkisin kohast, kus ta elas, magas pisikeses voodis ja õppis trepi all ning mängis õues pentangi. Kuna see vastus õpetajale eriti ei sobinud, siis saadeti mind kohapeale tagasi ja nii see lugu lõppes.
Lähiminevikus lisab põnevust ellu minu hobi purjetamine. Kaks aastat tagasi tõi üks hea tuttav omale purjeka ja otsustasime siis minna koos purjetama. Olime mõlemad algajad ja tema arvas, et mina oskan ja mina vastupidi ning nii me läksime, tuul 19 m/s puhumas ja algajad roolis. Ütleme nii, et sõit lõppes meile hästi, jõudsime kodusadamasse ja koju tagasi, aga nii mõnelgi meeskonna liikmel oli hirmus paha olla. Enam nii ei teeks, päriselt.

Mida arvate väikeste valdade sunniviisilisest liitmisest ning kellele seda vaja oli ning kes sellele mõttele üldse tuli?
Eesti taasiseseisvus 25 aastat tagasi ja kogu selle aja on omavalitsused saanud vabatahtlikult liituda. Osas mandri­omavalitsustest elab praegu alla 1000 inimese. 2017. aastal on Eestis üle 213 omavalitsuse ning teenuste kvaliteet ja osutamine oli omavalitsustes väga erineva tasemega ja ebaühtlane. Väiksemates kohtades olid tekkinud selle ajaga ka nö kohalikud kuningad, kes valitsesid juba aastakümneid, mis osaliselt tähendas, et otsused olid koondunud väga väikese ja suhteliselt muutumatu grupi kätte.

Kandideerite ka kohalikel valimistel. Mis on teie peamine sõnum?
Ma arvan, et olen täna just see, keda Pärnu linn vajab juhtima, sest Pärnust on saamas nö. maalinn, kus on hästi suur territoorium ja palju hajaasustatud alasid, kus elab üle 50 000 inimese.

Mida loete oma senisteks suuremateks töisteks saavutustesteks?
Olen juhtinud omavalitsust varasemalt maal, seisnud hea viimased 2 aastat ja 7 kuud maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest, töötanud seitse aastat ametnikuna Sindi Linnavalitsuses ning esindanud Eesti riiki maailmas, olles CPMR Läänemerekomisjoni asepresident. Tootsi valda juhtides nii vallavolikogu esimehena ja vallavanemana olen väikeses omavalitsuses kokku puutunud ja aidanud lahendada praktiliselt kõikide eluvaldkondade muresid ning olnud ja tegutsenud inimestele hästi lähedal.
Maakonnajuhina olen seisnud asutuste toimimise ja arengute eest nagu näiteks Tori Hobusekasvatus, Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledž,  taristu investeeringute eest - Rail Baltica, Pärnu lennujaam (tulevases Tori vallas), Via Baltica, lairibavõrk, uute riigipalgaliste töökohtade eest maakonnas (EAS Pärnu esindus), eurorahade kiire kasutuselevõtu eest Pärnumaal läbi piirkonnakonkurentsi tugevdamise meetme 7,6 miljonit (keskterminal, e-bussipilet, maakonnaterminalid, tööstusalad, Läänemere kunstisadam, Toris Soomaa turismivärav, tööstusalad jne), investeeringute eest sõudebaasi - 1 miljon eurot riigieelarvest ja rannastaadioni 0,5 miljonit eurot ja paljude teiste oluliste teemade ja plaanide teostumise eest. Kehtestasin lasterikastele peredele tasuta bussisõidu maakonnas.

Mida Pärnu linnapeana teeksite?
Kui saan Pärnu linnapeaks, seisan kindlasti selle eest, et Pärnu oleks tugev ja arenev regioonikeskus Eestis ning arvestatav partner maailmas eriti Läänemereäärsete riikide koostöös, ehitaksin uue jalakäijate silla üle Pärnu jõe arvestades eelkõige pärnakate liikumisvajadusi, korrastaksin kesklinna silla, planeeriksin  ja arendaksin Pärnu jõeala atraktiivsemaks, seisaksin hea selle eest, et siia tuleks juurde järgneval neljal aastal vähemalt 100 riigipalgalist töökohta, korrastaksin olemasolevad lasteaiad ja võimaldaksin lasteaialastele tasuta toidu omavalitsuse poolt, seisaksin toimetulekuraskustes ja puudust kannatavate perede ja inimeste  parema hakkama- saamise eest, algataksin planeeringu monorelsi abil Rail Baltica raudteeterminali ühendamise bussijaama keskterminali ja lennujaamaga, seisaksin maapiirkonnas põllumeeste ja nende toetuste eest, huvihariduse kättesaadavuse eest, seisaksin kõigi inimeste võrdsete võimaluste eest Pärnu linnas.
 
Mis on teie huvialad?
Purjetamine, reisimine, lugemine, muusika.
 
Perekond ja lapsed?
Olen abielus ja kolme lapse isa. Pojad Martin (17 a.) ja Gregor (2 a. 8 kuud) ja tütar Victoria (16 a.).
 
Millist muusikat kuulate ja kes on lemmikud estraadilt?
Valdavalt Eesti muusikat ja 90 ndatest aastatest.
Hetke lemmikud on Tanel Padar, Kuldne Trio, Jaan Tätte, Liisi Koikson, Bon Jovi.
 
Millised plaanid on lähemal ajal ja kaugemas tulevikus?
Pikemas perspektiivis tahaks veel ülikooli õppima minna magistriõppesse ning lapsi kasvatada, oma kodu pidevalt arendada ja maailma avastada – ka purjekaga.
 
Kas sooviksite midagi ka südamelt ära öelda?
Ikka, hooligem  ja märgakem rohkem üksteistest, olgem avatud ja siira suhtlemisega, austagem ja mäletagem oma juuri, aga ärgem kartkem ka muutusi, mis aitavad meil areneda ja muutuda tugevamaks, ärgem kartkem olla aus iseenda ja teiste vastu.