Piusa Jussi ilmaennustus: kas suvi algab juba maikuus?

02.05.2024 12:20
Piusa Juss
Kommentaarid
13
Foto:

Seda ilmalugu 29. aprilli õhtul kirjutades on isegi päikeseloojangu ajal 18 kraadi sooja. Paraku ei ilmestanud tänavust aprilli mitte sellised ilmad, vaid pigem kaks räiget külmaperioodi.

Kuidas siis läks minu ennustusel? Pakkusin märtsi algul Maalehes, et tänavune kevad tuleb temperatuuri poolest tavaline, aga mitte sellepärast, et ilm oleks ühtlane, vaid vahelduvad sooja- ja külmaperioodid tasandavad teineteist. Nii läkski pööripäevast poole aprillini, aga siis jäi üks oodatud soojaperiood ära. Selle asemel tuli uskumatu külm, kui 16.-23. aprillini püsis temperatuur isegi päeval alla viie soojakraadi ja mitu korda tuli lumi maha. Need, kes olid eelmise sooja ajal autole suverehvid alla pannud, said nüüd vatti näha.

Aprillikuu lumi pole haruldus

Iseenesest ei ole aprilli lumesadu midagi erilist. Kirjutasin eelmises ilmaloos, et aprill on selline kuu, kus kõik neli aastaaega on esindatud ja tänavune jürikuu oli suurepärane näide. Kuu algul on sageli külmakraade olnud, võib-olla isegi pooltel aastatel kuskil Eestis lörtsi või lund tuleb.

Sellepärast ei olnud esimene külmaperiood 2.-6. aprillini mingi üllatus ja ega see väga kaua kestnud ka. Kuid kuu teisel poolel kaheksa päeva järjest alla viie kraadi on midagi haruldast. Vanemad inimesed, kaasa arvatud mina, mäletavad võib-olla 1988. aasta (kui aastat täpselt mäleta, siis vähemalt selline ilm püsib meeles) jüripäeva külma, kui lausa 20-sentimeetrine lumikate tuli maha. Ise meenutan seda päeva põhjusel, et samal õhtul alustati varahommikuni kestva Jüriöö orienteerumise teatejooksuga, kus ise osalesin ja lumes sumpasin.

Kuid ikkagi on kuu lõpu üllatuslikud lumesajud, viimati näiteks 2017. aasta 29. aprillil, olnud lühiajalised. Nullilähedane ilm reeglina üle kahe-kolme päeva ei kesta. Sellepärast oligi tänavune pikk külm erakordne.

Viimasel ajal pigem jahedapoolne

Käesoleval kümnendil on suhteliselt soe (1,3 kraadi üle normi) olnud ainult mullune aprill, teised aastad on keskmised või külmemad. Kaks aastat tagasi oli ka jahe jürikuu, aga tänavusega võrreldes ilmapildi poolest hoopis teistsugune. 2022. aastal polnud Tallinnas ühtki päeva, kus temperatuur tõusnuks vähemalt 15 soojakraadini. Samas oli ka alla viiekraadiseid päevi vähe.

Aprillis ongi peamine temperatuurivahemik 5 kuni 15, ehkki muutlikkust esineb ja sellest oleme rääkinud. Siiski on suur üllatus, et 2024. aasta aprillis jäid sellesse vahemikku Tallinna andmete alusel ainult kümme päeva ehk kolmandik kuust. Ülejäänud päevadest kuus olid 15st soojemad ja 14 külmemad 5st kraadist. Viimane arv on eriti suur, ehkki ka soojus oli mõneti silmapaistev. Rekord mõõdeti Lõuna-Eestis 11. aprillil +25 kraadiga, kuigi tallinlased selle päeva soojusest midagi ei teadnud.

Võrdluseks: mullu aprillis oli Tallinnas kuus päeva üle 15 kraadi, aga alla viiekraadised päevad ainult esimesel viispäevakul. Minu arust olid eelmise aasta aprillil kõik hea ilma tunnused, aga millegipärast rääkis enamik inimesi, et oli jahe. Aga mis siis tänavuse aprilli kohta veel öelda?

Sademeid oli aprillis parajalt, aga need jäid enamasti külmaperioodide aega. Arvan, et kui ilm on kevadel külm, siis polegi tähtis, kas sajab või mitte, ikka on vilets. Näiteks 2017. aastal oli aprilli külmaperiood pea algusest lõpuni kuiv, aga vaevalt see kedagi lohutas.

Suvi algab mai lõpus

Nüüd on tulemas (artikli lugejate jaoks juba alanud) „maikuu, suur toomepuu, uhke ja õisi täis“. Olen ennegi kirjutanud, et maikuust on tehtud igasuguseid luuletusi ja laule, seda ka mujal maailmas. Olen sedagi maininud, et inglisekeelsetes maades on sõnaga ilm (weather) olemas kaks perekonnanime: Merryweather ja Mayweather. Tõlkes kena ilm ja maikuu ilm. Need on ilmselt sünonüümid.

Eestis algab maikuus mõnikord suvi, Lõuna-Eestis päris sagedasti. Aga nii ilusat maikuud nagu 2018. aastal, tuleb üliharva ette. See ei ole etalon, pigem on maikuu sama muutlik nagu aprill, kuid külma- ja soojaperioodide numbrid on pisut teistsugused. Kui aprillis saab külmaperioodiks nimetada alla +5 päevadega vahemikku, siis mais oleks see piir +10.

Usun endiselt, et tänavu jätkub mai kahel esimesel dekaadil sooja ja külma vaheldumine, ehkki mitte nii drastilises vormis nagu aprillis. Kuigi 29. aprilli soojus on tänaseks ajalugu, püsib kuni 5. maini keskmisest parem ilm, aga seejärel peaks tulema umbes nädala pikkune jahedam periood, kus temperatuur jääb 8 kuni 14 kraadi vahele. Kuu keskel võiks tulla uus soojalaine.

Aga niisugust suvist sooja (+25) nagu aprillis, me vast enne mai viimast dekaadi ei näegi. Kuigi see pole mingi ime, sest aeg-ajalt ikka ei ulatu Eestis maikuu maksimum 25 kraadini. Ent arvatavasti 25. mai paiku päris suvi algab ja siis lõpevad vast suured temperatuurikõikumised.

Eelmisel aastal oli üllatav variant, et maikuu oli keskpärane, aga samas väga kuiv. Külm saabus põhjast tulnud kõrgrõhkkonnaga. Selline ilmapilt jäi kestma juuli alguseni. Tänavu usun, et nii kuiv ei tule, aga päikesepaistelised ilmad siiski valitsevad, välja arvatud teise dekaadi algul, kui tuleb ainus märkimisväärne vihmaperiood.

Kas suve saab juba ennustada? Võib, aga usaldusväärsus sellel prognoosil puudub. Üldiselt on ju käesoleval kümnendil (2020-2023) kõik suved olnud mingil viisil soojad, mõni rohkem, mõni vähem. Ainus halb asi neil aastatel (välja arvatud 2021) on olnud suhteliselt vihmane juuli. Hetkeseisuga arvan, et tänavu suvel üllatusi ei juhtu, erakordsed kuumaperioodid jäävad ära ning vastavalt varasemale traditsioonile on juuli kõige ilusam. Aga eks vaatame, mida öelda kuu aja pärast.

 

Vaadatud 1928 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...

Piusid pumpavad niimoodi: piu-piu-piu.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi