Prahivedu ei peaks olema tasuta!

19.09.2021 23:15
Hillar Kohv Foto: Delfi
Kommentaarid
18
Foto:

Eesti Keskkonnateenused AS juhatuse esimees Argo Luude teab prügist kõike – igal kuul kogub tema ettevõte Eesti kodudest 8000–9000 tonni jäätmeid.

Mida te arvate sellest, et elanikelt peaks olema prügivedu tasuta ning ka igas külas peaks olema avalik prügikonteiner, kuhu elanikud saaksid oma prügi panna?
Üldine prügivedu ei peaks olema tasuta nagu ei peaks olema tasuta ka muud tooted ja teenused, mida inimene tarbib. Nii ühiskonna õigluse kui majanduse toimimise nimel on mõistlik, kui tooted ja teenused on hinnastatud turuhinna põhiselt ning toote või teenuse tarbijad maksavad selle kinni. Kui segaprügi vedamine oleks tasuta, siis see võtaks ära igasuguse motivatsiooni jäätmeid sorteerida ning tulemuseks oleks, et palju ressurssi läheb lihtsalt raisku. Küll peaks olema märgatavalt odavam ja teatud juhtudel ka tasuta liigiti kogutud jäätmete ära andmine. Sel juhul oleks inimestel majanduslik motiiv hoolitseda, et väärtuslikud jäätmed saaks kogutud eraldi. Avalikud konteinerid pakendijäätmete kogumiseks paigaldab tootjavastutusorganisatsioon ning selliste konteinerite paiknemise sagedus on määratud seadusega. Üldjuhul on tootjavastutusorganisatsioonid pannud välja rohkem konteinereid kui seadus seda nõuab, kuid teatud kohtadest, kus inimesed pidevalt reostavad konteinerite ümbrusi ning topivad konteineritesse sorteerimata jäätmeid, on avalikud konteinerid ka ära viidud.

Miks on nii, et prügikonteinerisse tohib panna klaaspurke ja pudeleid ilma kaaneta? Kui klaaspurgil on peal plekist või metallist kaas, siis tuleb see pealt ära keerata?
Et jäätmeid oleks võimalik mõistlike kuludega taaskasutada, siis on oluline, et jäätmed oleks sorteeritud korrektselt, nii et tegu oleks võimalikult üheliigiliste jäätmetega. Klaas ja metall on erinevad jäätmed ja kui nad on segamini, siis ei saa ei klaasi ega metalli taaskasutada. Seetõttu ongi oluline, et metallkaaned oleks korjatud eraldi ja pandud konteinerisse, kuhu on märgitud peale, et sinna sobib metallpakend.

Kui teie firma ehk Keskkonnateenuste auto tühjendab prügikonteinereid, siis kuhu see prügi esmalt viiakse ja mis sellega edasi tehakse? Mida toodetakse kogutud prügist ning kui suur on kasum?
Jäätmeid on väga mitut erinevat liiki ja seetõttu on ka tooted, mis neist toodetakse, väga erinevad. Kui räägime näiteks papist ja kartongist, siis neist toodetakse uuesti pappi ja kartongi. Trükikoja jäätmetest toodetakse näiteks WC paberit. Paber on suhteliselt lihtsasti taaskasutatav materjal. Vanametall läheb sulatusse ja toodetakse uuesti metall. Plastidest toodetakse graanuleid või helbeid, mida saab kasutada uute plasttoodete tegemisel.
Näiteks Eestis toodetakse jäätmekilest uusi kilekotte. Biojäätmetest on võimalik toota biogaasi ja väetist või komposti. Ehitusjäätmetest saab killustikku ja täitematerjali. Kasum nendelt toodetelt sõltub turuolukorrast ja tootjatest, aga üldiselt kipub olema nii, et kasum jäätmetest tehtud toodete eest on väiksem kui tooted toota puhtast algmaterjalist. Keskkonnale on see kindlasti probleem.

Kas teie firma poolt kokku kogutav prügi viiakse ka näiteks põletusahju peale sorteerimist?
Jah, me viime põletusse nii segajäätmeid, mis kogutakse inimeste juurest kodudest ja mida enam ei töödelda, kui ka jäätmeid, mis jäävad järgi sorteerimisest, nn sorteerimisjääk. Põletamine on parem viis jäätmete käitlemiseks kui nende ladestamine prügilasse.

Kas oskate öelda ka seda, et kui palju kogub teie firma keskmiselt kuus prügi kokku?
Kodumajapidamisest kogume kuus 8000-9000 tonni, lisanduvad ehitusjäätmed ja ohtlikud jäätmed. Me käitleme aastas enam kui 200 tuhat tonni jäätmeid.

Miks te otsustasite hakata tegelema prügiäriga ning kui kaua te sellega juba tegelete?
Olen selles äris juba 18ndat aastat ja sattusin siia täiesti juhuslikult, kandideerisin tööle ajalehekuulutuse peale. Asi hakkas tasapisi meeldima ning hiljem tekkis võimalus omandada osalus ettevõttes. Üldjuhul jäätmekäitluses nii, et inimestele see valdkond kas meeldib või. Kellele meeldib, jäävad sellesse valdkonda väga kauaks ajaks. Mul on kolleege nii oma ettevõttes kui ka konkurentide juures, kes on olnud valdkonnas veel palju kauem kui mina. Ja siis on inimesed, kellele see valdkond üldse ei istu ja nemad siin üle aasta tavaliselt ei tööta.

Kas teie firmal on ka uudiseid?
Jah, me plaanime mingi aeg saada valmis biogaasitehase, mis hakkab biojäätmetest tootma gaasi, mida saavad bussid ja autod kasutada. Vaatame, kuidas see asi meil välja tuleb. Tasapisi arendame oma klienditeenindust ka, et pakkuda klientidele teenust, millega nad rahul on.

Miks te lisaks oma põhitööle veel ka poliitikasse pürgite?
Kui osutun volikogusse valituks, siis see on juba suur samm selles suunas, et saab midagi oma valijate heaks ka ära teha. Siiski on olukord kahjuks selline, et päriselt saab midagi ära teha siis, kui pääseda koalitsiooni, ehk võimu teostama. Opositsioonis olles peale kisa ja kära suurt muud asjalikku kahjuks teha võimalik pole. Seega ootame valimistulemused ära ja vaatame, milliseks kujuneb jõudude vahekord. Minu kolm suuremat teemat, millele tahaks keskenduda, on Tallinna linna eelarve, millele on tarvis teha audit, et selgitada välja need kohad, kus linn tegelikult raha raiskab ja suunata see raha siis sinna, kus seda päriselt vaja läheb. Teiseks linna tänavate olukord, kuigi see on paranenud, siis tegelikult on külluses tänavaid, mis on nagu kuumaastik. Linnal on tegelikult võimekus panustada tänavate remonti ja korrashoidu palju enam kui senini seda tehtud. Kolmandaks linna üldine juhtimine, sh kuidas inimesed kuhugi positsioonidele valitakse ja milline on kellegi vastutus.


 



Vaadatud 831 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Tastole

Sinu taoline rämps kommentaariumi"kuulsusest" kaugemale ei jõua.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi