Priit Aimla: huumoriga sain ennast nõukogude ajal lohutada
Meie hulgast lahkus täna 85-aastasena Eesti humorist, kirjanik ja endine riigikogu liige Priit Aimla. Avaldame siinkohal 2011. aastal tehtud väikese usutluse tema 70. sünnipäeva puhul.
Mis on see salapärane faktor, mis naljast hea nalja teeb?
Teravmeelsus. Olgu siis teravmeelne sisu või teravmeelne esitus, ideaalis aga mõlemad koos.
Kas te praegust huumori- ja satiirielu jälgite?
No ikka. Vahel huviga, vahel valikuliselt ja vahel sellepärast, et pole midagi muud teha.
Kes teie arvates praegu kõvemad tegijad on?
Autoritest hindan päris kõrgelt Andrus Kivirähki. Häid esitajaid on rohkem – ETV-d lahti keerates ikka on, mida vaadata. „Pehmed ja karvased“ on vana hea saade, häid poliitilisi nalju on veelgi tehtud.
Teie enda kõige tuntumad naljad jäid diktatuuriperioodi. Mis te arvate, millal on lihtsam nalja teha, kas piirangutega või vabas riigis?
Kes ikka tahab nalja teha, see teeb alati – olgu riigikord milline tahes. Minu jaoks oli huumor ja satiir võimalus ennast nõukogude ajal lohutada ja kaasinimesi rõõmustada, sellepärast ma selle ala valisingi. Aga kes ikka praegu tahab nalja teha, küll ta ainest leiab.
Kas huumori ja satiiri tegemine on tõsine töö või rohkem „naljategu“?
Ideaalis ei peaks see üldse tööna tunduma. Kui naljategijal – olgu siis autoril või esitajal – on naljasoont, loomulikku annet, siis tuleb kõik hästi ja kergelt välja. Kui aga hakata punnitama, näiteks kihlveo peale nalja tegema, siis on tööd ja vaeva palju, head nalja aga ei tule ikkagi. Õnnelikud on need, kes on n-ö elavad koomikud – need panevad iga nalja elama.
Tihti räägitakse nalja-, naiste- ja napsimeestest... Kas nali, naps ja naised on alati lahutamatult seotud?
Võivad olla küll. Aga võivad olla ka täitsa eraldi, see sõltub ikka igast konkreetsest nalja- või naiste- või napsimehest. Kerge- ja raskejõustik võivad ju ka koos käia, aga sugugi mitte alati ei käi.
Millega te ise tegelete?
Praegu on mu kõige kõvemaks väljakutseks töö ühe raamatuga, mida trükkimineku eelselt toimetan. Aga kuna see ei ole minu raamat, ei saa ma sellest kahjuks veel avalikult rääkida.
Lugeda meeldib endiselt?
Loomulikult meeldib.
Olete te pigem raamatukogus käija või eelistate lugemisvara osta?
Pigem ostan. Mulle meeldib oma kodus lugeda ja mulle meeldivad oma raamatud. Raamatud ei ole nii kallid, et neid endale soetada ei jaksaks.
Kuidas sünnipäeva tähistate?
Otsustasin sel aastal oma sünnipäevaks Türki sõita. Lähen vaatan, kus on parem ja mõnusam – Eestimaal või Türgimaal. Ja loodan, et saan seal ilusaid sooje ilmasid nautida.
