Puu- ja köögiviljad aitavad ravida organeid, millele ise sarnanevad
Taimede signatuuri doktriin oli tuntud juba Vana-Kreeka aegadel – nii rahvaravitsejad kui õpetlased uskusid, et Jumal on andnud inimestele vihjeid selle kohta, millised taimed mingile kehaosale või organile kõige kasulikumalt mõjuvad. Selle teooria kohaselt toimivad taimed või viljad kõige efektiivsemalt just nendele inimkeha organitele, millele oma kujult, läbilõikelt või struktuurilt kõige rohkem ise sarnanevad.
Taimse signatuuri usku oli näiteks 16. sajandil elanud Paracelsus, kes kirjutas sellest isegi oma raamatus. Laiemalt hakkas uskumus levima aga peale saksa filosoofi ja müstiku Jakob Böhme raamatu “De signatura rerum, oder Von der Geburt und Bezeichnung aller Wesen” (inglse keeles "The Signature of All Things”) ilmumist 1622. aastal. Sarnasuse printsiipi ravimisel järgib ka homöopaatia, mille tunnuslauseks on "sarnane ravib sarnast“. Ja ehkki biokeemikuharidusega Ameerika suunamudija Anthony Warner oma eesti keeleski 2018. aastal ilmunud raamatus "Tige kokk. Pahateadus ja tõde tervisliku toitumise kohta" selle toreda teooria põrmustab – muuhulgas ei halasta ta ka Paracelsuse väitele, et rannakarbid ja austrid, mis sarnanevad naise suguelunditega, suurendavad suguiha ja tõstavad potentsi – pole kreeka pähklite söömises pingelise eksamisessiooni ajal ju mitte midagi halba. Ning hamburgerid ja friikartulid ei sarnane mitte ühegi inimese elundiga!
Varsseller - luud
Sellerimahla joomine muutus populaarseks pärast seda, kui Anthony William "Meditsiinimeediumis“ soovitas juua igal hommikul tühja kõhuga umbes 470 ml varssellerimahla. Tema sõnul vähendab see põletikku, langetab kaalu, parandab seedimist, vähendab puhitusi ning aitab ka ekseemi, psoriaasi jm tervisehädade vastu. Seller sisaldab umbes 95 protsenti vett. Aedselleri kõik teisendid on väga kiudaineterikkad, samuti on seller väga hea kaaliumiallikas. Kuid ainult varsseller sisaldab ka märkimisväärselt naatriumi (107 mg). Nimelt sisaldavad meie luud kuni 23 protsenti naatriumi – täpselt samas koguses kui üks keskmine varsseller. Teine selleri suurepärane omadus on selle ränisisaldus – räni on luude oluline koostisosa. Meie kehas leidub räni luudes, veresoontes, kõhres, kõõlustes, nahas, sidekoes ja silmades. Ränil on oluline roll lupjumises ning seeläbi ka luu moodustumises ja kasvus.
Erinevatest toitainetest sisaldab seller kõige enam K-vitamiini ehk füllokinooni. K-vitamiin on rasvlahustuv ja inimese organism vajab seda mitmeteks protsessideks. See tagab vere hüübimise, suurendab veresoonte vastupidavust, mõjub valuvaigistavalt, tugevdab lihaseid ja luid ning aitab ennetada kognitiivse võimekuse langust. Mõned uuringud on tõestanud ka K-vitamiini efektiivsust vähkkasvaja ennetamisel.
Kreeka pähkel sarnaneb ajuga
Kreeka pähklites leidub külluslikult mineraale ja vitamiine, näiteks tiamiini (B1-vitamiin), B6-vitamiini, foolhapet ja magneesiumi, mis kõik mängivad närvisüsteemi töökorras hoidmisel oma rolli. Neis leidub ka ohtralt rasvhappeid. Keeka pähklid sisaldavad alfa-linoleenhapet, mis aitab vaos hoida Alzheimeri ja Parkinsoni tõbede põhjuseks olevaid põletikulisi protsesse. Inimestel, kelle ajus leidub seda hapet rohkelt, on väiksem tõenäosus langeda ajurabanduse ohvriks.
Kas teadsid, et aju koosneb 60 protsendi ulatuses rasvast? Seega on kreeka pähklid aju tervise ja selle optimaalse toimimise seisukohalt väga vajalikud.
Ingver- kõht
Ingver soodustab seedimist, sest suurendab sülje ja sapi tootmist, lisaks suurendab ingver seedetraktides põletike vähenemist ja toitainete imendumist. Ka takistab ingver kõhukinnisust, leevendab seedehäireid, kõhupuhitust ja krampe ning soodustab mao tööd. Üks gramm riivitud ingverit enne sööki võib vähendada seedehäireid poole võrra.
Ingver aitab võidelda iiveldusega. Ameerika mereväes kasutataksegi merehaiguse raviks korraga üht grammi peeneks riivitud ingverit.
Ingver leevendab valu. Paljud inimesed üle maailma kasutavad ingverit menstruaaltsükli krampidega kaasnevate valu leevendamiseks. Samuti leiavad ingverist abi liigesehaiged, sest ingver aitab võidelda põletike, tursete ja valuga. Uuringud on kindlaks teinud, et ingver on põletikuliste haiguste, näiteks artriidi puhul, sama tõhus, kuid palju ohutum valu leevendaja kui näiteks diklofenak.
Punane vein kui veri
Punases veinis on palju võimsaid antioksüdante, mis takistavad halva kolesterooli oksüdeerumist ja tungimist veresoonte seina. Nii kaitseb väike kogus veini veresooni ja hoiab ära ateroskleroosi. Punane vein parandab vere hemoglobiinisisaldust, tõstab hea kolesterooli taset. Vähendab arteriaalse trombi riski, sest parandab veresoonte sisepinna rakkude funktsiooni.
Uuringutes on leitud, et punane vein on alkoholidest südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisel kõige soodsama toimega. Uuringud on ka näidanud, et aterosklerootiliste haiguste risk mõõdukal punase veini tarbimisel on vähenenud kuni kolmandiku võrra.
Arvatakse, et Prantsuse paradoks – rohke loomsete rasvade tarbimise juures on haigestumine südame-veresoonkonna haigustesse harv – toimib just tänu regulaarsele punase veini joomisele. Positiivseks toimeks südame veresoontele peaks punast veini jooma stabiilselt – klaas punast veini päevas, nädalas mitte ühtegi päeva vahele jätmata.
Porgand parandab nägemist
Porgandid sisaldavad suures koguses beetakaroteeni, mille meie a organism muudab A-vitamiiniks. See aitab kehal sünteesida rodopsiini — silma pigmenti. Porgandite söömise ja silmanägemise paranemise vahel on tugev seos. Selle põhjus ongi porgandites sisalduvate karoteenide kui A-vitamiinide eelühendite kõrge sisaldus. Beeta-karoteen ise ei ole inimesele vajalik, küll aga on seda vitamiin A. Inimene saab enamiku kehale vajaminevast A-vitamiinist loomset päritolu allikatest retinoolina, kuid seda on võimalik katta ka taimset päritolu karoteenidega – nagu seda võimaldab porgand. Näiteks piisab vaid 100 grammist toorest porgandist, et tagada päevane A-vitamiini vajadus. Lisaks beeta-karoteenile ja A-vitamiinile on porgandis sisalduvatest mikrotoitainetest nägemisega seotud ka luteiin ja zeaksantiin. Viimaste puhul on samuti tegemist karotenoididega, mida leidub silma võrkkestas ning mis aitavad ennetada maakula degeneratsiooni (AMD) ja katarakti ehk hallkae teket.
Tomat kui süda
Tomatid sisaldavad rohkelt C-vitamiini, E-vitamiini, A-vitamiini eelühendit beetakarotiini ja tsinki. Need on kõik antioksüdandid, mis aitavad tugevdada immuunsüsteemi ning vähendada silmadega seotud probleeme, südame isheemiatõve (süda jääb hapnikunälga) ja insuldi riski. Tomat sisaldab ka olulises koguses kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi.
Tomati teeb eriti tervislikuks lükopeen, mida seal on väga suurtes kogustes. See on antioksüdant, mis aitab organismis neutraliseerida kahjulikke vabu radikaale. Uuringutes on leitud, et inimestel, kelle veres on madalam lükopeeni sisaldus, on suurem risk haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. On teada, et Vahemere ümbruses – mille köögis on tomat kesksel kohal – on südame isheemiatõve sagedus oluliselt väiksem, kui paljudes muudes piirkondades Euroopas. Lükopeeni rohke tarvitamine vähendab ka riski haigestuda mao-, kõhunäärme või soolevähki.
Avokaado sarnaneb emakale
Avokaado on ainus köögivili,, mis sisaldab olulisel määral tervislikke monoküllastumata rasvhappeid (MUFA). Avokaado on looduslikult toitaineterikas toit ja sisaldab ligi 20 vitamiini ja mineraali. Avokaado vastutab naise reproduktiivtervise eest ning sel on oluline osa emakakaela düsplaasia ennetamisel.
Kas avokaado läbilõige ei meenuta mitte emakõhus olevat loodet? Avokaado on viljakuse supertoit ja seda soovitatakse süüa emaka ja emakakaela probleemide puhul. Avokaadod aitavad tasakaalustada naissuguhormoone, vähendada rasedusest jäänud ülekaalu ning kaitsta emakakaelavähi vastu. Väidetavalt läheb keskmiselt üheksa kuud aega, et avokaadoõiest saaks valminud vili – veel üks kaunis paralleel naise elu ja lapseootusega.
Avokaado sisaldab ka rohkelt kaaliumi, mis alandab kõrget vererõhku ja on vajalik rakkudele ja nende normaalseks funktsioneerimiseks. Näiteks sajas grammis banaanis on 10 protsenti kaaliumi päevasest soovitatud kogusest, avokaados 14 protsenti. Avokaado tervislikud rasvad aitavad toitainetel paremini imenduda, vähendavad kehas põletikulisi protsesse ning on ka vähkkasvajaid ennetava toimega. Avokaados sisalduvad rasvad taluvad hästi kuumutamist, mistõttu tasub nii oliivi- kui avokaadoõli kasutada praadimisel. Vili ise kuumtöötlemist ei taha.
Avokaados leiduvad kiudained aitavad reguleerida kaalu ja alandada veresuhkrut.