RETSEPT: Kuidas valmistada seda ehtsat ossiburgerit?

„Tulnuka” filmi uue tulekuga on tähelepanu äratanud taaskord see huvitav eestlaste leiutis, millel palju hellitusnimesid – ossiburger, lögaburger, rotikas, läga ja plöx. Selgitame välja algse retsepti!

90ndate keskpaigast möllas meie riigis putkamajandus ja iga endast vähegi lugu pidav kiosk (välja arvatud lillemüüjad) äritses muu hulgas burgeritega. Menüüs oli vähemalt kaks varianti: juustuga ja ilma. Mõnes kohas aga survestas konkurents menüüd laiendama ning fantaasia lasti lendu nagu röökiv kajakas Kopli kohale.

Näiteks Balti jaama putkade rivist võis osta nelja viineriga burgeri. Hammustada tuli seda erakordse ettevaatlikkusega, sest rohke libeda kastme sees pikutavad vinkud vajusid laiali – kaks paremale, kaks vasakule, jättes sööja vegetoitu nautima. Eriti peen oli aga kahe Rakvere pihviga burger, pihvid asetsesid loomulikult kõrvuti. Seda sõid tegelased, kelle ketsidel oli „Adidas”, mitte „Adibass” või „Neki”. Kõrgema korruse kärbeste söömapoolis.

Liigume aga tagasi selle kõige originaalsema juurde. Rohke, natuke vesise kastmega ülipehme moodustis, mille nautimise järel jättis sööja nägu mulje nagu oleks seda tort tabanud.

Vaja läheb:

• Burgerikukkel (püüa seesamiseemneid vältida – liigne peenutsemine)
• Järlepa kotlet (jep, neid ikka veel müüakse)
• Kapsas
• Sulatatud juustu viilud (tead küll, need kus iga viil on kilepakendis)

 Kaste:

• Kapsas
• Porgand
• 10% hapukoor
• Majonees
• Ketšup (valikuline)
• Sool

Kõige keerulisem kogu selle 90ndate imelapse juures on kastme valmistamine. Riivi kapsas ja porgand, võimalusel kasuta mingit vana köögikombaini, mis jätab mõned naeruväärselt suured kapsalehed sisse. Võta lahja hapukoor ja hakka seda majoneesiga paksendama, et lusikat välja võttes ei niriseks, vaid veidi tilguks. Nüüd lisa ketšupit kuni värvus muutub kergelt roosakaks. Mõned spetsialistid jätavad ketšupi osa üldse vahele. Lisa veel natuke soola ja sega sisse kapsast ja porgandit. Ära köögiviljaga liialda, see pole mingi coleslaw! Asja peaks saama pealt rüübata.

Burgerikukkel tee lahti, lajata kotlet peale, sellele omakorda juust ning veel sai tagasi otsa. Pista see 90 sekundiks mikrolaineahju (täisvõimsus). Võta kuum „haudunud” burger välja, pane see burgeritaskusse (kaks-kolm kohvifiltrit peavad kah natuke aega vastu, on müüdud nendestki!) ja kühvelda lusikaga kastet vahele kuni sa enam pihvi ei näe ja siis veel natuke.

Hiljem tekkis burgerisööjate hulgas trend kastet eelnevalt lusikaga nagu suppi süüa ja siis alles burgeri kallale asuda. Originaalis aga juuakse kastet nurgast, niristades seda ühtlasi rinnale, habemesse, bemmi roolile, lapsele pähe ja naise käekotti. Eelnev kastme joomine ei päästa palju, sest hambaid sisse lüües kattub vähemalt pool sinu näost 90ndate „nahamaskiga” mis ei anna mitte mingit tervistavat efekti. Oledki saavutanud putkamajanduse burgerikoka esimese taseme!