Sahin: Kas Lennart Meri oli siis tõesti KGB-s?

Arnold Rüütlist kirjutatud raamatu lugejad on Peeter Ernitsale ette heitnud, et raamat olla liiga pehme ja õigeid paljastusi seal pole.

Seejuures jääb justkui märkamatuks, et Ernits toob täismahus välja küllalt mahlaka loo, kuidas Eestis võltskirja abil „presidenti tehti”.
Jutt käib Lennart Meri presidendiks „saamisest”. Lennart Meri sattus presidendi valimisvõitluse käigus ränga turmtule alla. 1992. aasta augustis soovis siseministeeruimi töötaja Ando Leps kohtumist Edgar Savisaarega. Paks dokumendikaust kaenla all, astus Leps Toompea lossi ees seisnud autosse, kus juba istus Savisaar. Kaustas olid äsja Isamaa poolt välja hõigatud presidendikandidaadi Lennart Meri isa Georg Meri KGB-toimikud.
„Palusin Savisaarelt abi nende avaldamise võimaluste suhtes,“ meenutas Leps, kes tuli Savisaare jutule seetõttu, et juuli lõpus keeldus Päevaleht tema Georg Meri teemalist artiklit avaldamast. Savisaar suhtus aga Lepsi koostööpakkumisse üllatavalt jahedalt ja soovitas tal ise hakkama saada. Kaks nädalat enne valimisi jõudsid paljastused Eesti Ekspressi (peatoimetaja Hans. H. Luik) lehekülgedele ning raadiosse. Georg Meri ja sealtkaudu ka ta poja, st Lennarti seotus KGB-ga tõusis teemaks number üks.
2. septembril 1992 kuulis L. Meri meeskonna juht Tiit Pruuli, et järgmises Eesti Ekspressis süüdistab jurist Ando Leps presidendikandidaadi isa koostöös NKVD ja KGB-ga. Varjunime Obnovljonnõi all olevat endine Eesti diplomaat Georg Meri töötanud nende süüdistuste kohaselt aastatel 1942-45 Moskva vanglas tõhusa kambriagendina. See ajas loomulikult nn isamaalased ahastusse. Viimases hädas tuli Meri meeskond välja häbematu võltskirjaga. Kiiruga pandi paberile kellegi „lugeja kiri“, mis avaldati järgmisel päeval bulvarilehes Liivimaa Kroonika (VIIMANE RÜÜTEL. Arnold Rüütli jäljed Eesti pinnal ja ajas. lk.277-278).
„Selles bulvarilehes keegi pensionär kirjutas, et Lennarti isa oli jube lurjus, töötanud Saksa luure ja Iisraeli luure Mossaadi heaks,“ hooples Meri kampaania peategelane (hilisem „rublamüügi“ rikkur) T. Pruuli aastaid hiljem Õhtulehe ajakirjanikule Urmo Soonvaldile. „Keerasime Lepsi skeemi absurdi. Päev hiljem tuli Lepsi lugu ja inimesed vaatasid, et järgmine hull pensionär on välja ilmunud.“ Kuid ajakirjanik U. Soonvald tabas naelapead, kui ta oma 26. augustil 2006 avaldatu loo pealkirjastas „Lennart Merist tegi presidendi võltskiri“. (Õhtuleht. 26.08.2006).
Kümme aastat hiljem, oli endisel peaminister Mart Laaril veel julgust hõisata „meie loogika oli see, et kui käia välja üks täismõõduline vale, siis hilise­mad valed kahvatuvad,“ vaatamata sellele, et ajaleht Molodjož Estonii oli süüdistanud presidendikandidaati Lennart Meri koostöös KGB-ga, kelle agendinimi oli Nikolajev! (VIIMANE RÜÜTEL. Arnold Rüütli jäljed Eesti pinnal ja ajas. lk. 278).
Järelikult L. Meri valimiskampaania „juhtoinas“ Tiit Pruuli ja selle liikmed Indrek Kannik, Andres Ilves, Jüri Luik, Mart Nutt, Daimar Liiv, Mart Laar, Kaido Kama ja Hillar Hallaste tunnistasid, et Georg Meri ja tema poeg Lennart Meri olid KGB agendid.