Seaduslikud viisid oma laps nälga jätta: kui elatisvõlgnik välismaale pageb, ei maksa ka riik

30.07.2017 21:35
Kaidi Aidama
Kommentaarid
4
Foto:

Öeldakse, et lapsed sünnivad armastusest, kuid armastus ei hoia kodu soojana ja leiba laual.

Mis saab siis, kui üks vanematest proovib kõiki võimalike teid pidi vastutusest kõrvale hoiduda ning ka lonkava noorukese toetussüsteemi tingimuste tõttu pole lootust saada jaanuarist üksikvanematele kehtestatud riikliku elatistoetust?
Jaanuarist jõustus Eestis otsus igakuiselt maksta üksivanemale 100 eurot toetust, kui teine vanem ei maksa elatist. Tegelikult on asi keerukam nii vanemate kui ametnike jaoks, pannes mõlemad kukalt kratsima ja pead vangutama, mõeldes – mis nüüd edasi?
Keeruliseks teeb esmapilgul lihtsana näiva toetusesaamise see, et toetuse tingimustes seisab punkt, mis sätestab, et raha pole õigus saada neil, kel pole õnnestunud hoida kohtu poolt välja mõistetud määrusega täitemenetlust teise vanema vastu jõus neli kuud.
Oletame, et maksmisest hoiduv vanem, olles küll Eesti riigi kodanik, ei ela alaliselt Eestis ning ei oma siin vara, kaasaarvatud ka näiteks rahata kasutuna seisvat arveldusarvet pangas, ning töötab välismaal "mustalt" ehk ei oma sisuliselt üheski riigis seaduslikku sissetulekut ja laekumisi oma pangaarvele, siis sisuliselt on tegemist matt seisuga.
Täitemenetlust ei saa algatada maksmisest hoiduva vanema kohta välisriigis, kui puuduvad seaduslikud elukoha- ja töökohaandmed inimese kohta. Täitemenetlust ei saa algatada Eestis, kui puudub vara. Kohtutäiturid lihtsalt ei võta menetlusse asju, millel puudub rahaline sisu, isegi vaatamata jõustunud kohtuotsusele.

Kui puudub vara, ei alustata täitemenetlust
Ka sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna nõunik Piret Meemann kinnitab, et Eestis on tõepoolest täitemenetlust võimalik alustada vaid siis, kui võlgniku elu- või asukoht on Eestis või kui Eestis asub võlgniku vara.
„Kui võlgnikul puudub eelnimetatud seos Eestiga, siis ei saa tema suhtes Eestis ka täitemenetlust läbi viia,“ sõnas ta.
Ta lisas, et kui võlgnik elab või omab vara välismaal ning Eestis ei ole võimalik võlgniku vastu täitemenetlust alustada tuleks esitada Eesti Justiitsministeeriumile täitemenetluse alustamiseks jõustunud kohtulahend, elatisabi taotlus ning volikiri, millega volitatakse Eesti kohtutäiturit elatist vahendama.
Kahjuks puudub Sotsiaalkindlustusametil hetkel aga statistika isikute kohta, kelle osas ei ole võimalik alustada täitemenetlust ei Eestis ega ka välisriigis, kuna toetuste saamise taotlemine on alles niivõrd värske (alates jaanuarist toim.) ei saa veel kindlalt öelda, kui palju on neid kes jäävad hätta ning nõnda pole võimalik ka veel öelda, kas tulevikus toetuse tingimusi muudetakse.
„Taotluse edastamiseks välisriiki peab olema teada vähemalt riik, kus elatist maksma pidav isik viibib,“ kinnitas justiitsministeerium rahvusvahelise justiitskoostöö talituse juhataja Astrid Laurendt-Hanioja.

Üle 900 piiriülese elatisnõude
Statistiliselt ei ole võimalik tema sõnul öelda, kui palju on välismaal viibivaid elatisvõlgnikke võrreldes nendega, kes elavad Eestis ja ei maksa elatist. „Hetkeseisuga on justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talitusel menetluses üle 900 piiriülese elatisnõude,“ tõi Laurendt-Hanioja välja, oskamata siinkohal öelda, kui paljude nende puhul on võimalik reaalselt elatise kätte saada või täitemenetlust vähemalt neli kuud töös hoida, et üksikvanem kvalifitseeruks kasvõi riiklikule elatisabile.
Kui elukoht aga teada pole ning justiitsimisteeriumi päringu peale oletavasse riiki, kus isik peaks viibima, tuleb negatiivne vastus, ei saa täitemenetlust alustada ning maksmisest kõrvale hoiduv vanem on „puhtalt pääsenud“.
„Kuigi mõnedel juhtudel töötavad kohustatud isikud välisriigis mitteametlikult ning ei oma niiöelda “ametlikku sissetulekut“, teeb välisriigi täitevasutus menetluse käigus kõikvõimaliku elatise sissenõudmiseks - arvesse võetakse kohustatud isiku sissetulekuid, kuid samuti muud vallas- ja kinnisvara,“ tõi ta välja.
Üldiselt võtab Eesti otsuse tunnustamine välisriigis aega umbes 6 kuud kuni aasta ning täitemenetluse algatamine 3-6 kuud.

Kohtutäiturid ei algata ­täitemenetlust, kui võtta pole „poolt pennigi“
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja meediatöögrupi esimees ja Tallinna kohtutäitur Risto Sepp selgitab, et täitemenetlust ei saagi alustada „tühja koha pealt“, kuna nõuet saab täita vaid võlgniku vara arvelt. Vara peab olema tuvastatav ning reeglina tuvastatakse vara olemasolu erinevatest andmebaasidest ja registritest.
„Kui võlgnik töötab „mustalt“, siis tema töötamise ega väljamakstava töötasu kohta registritesse jälge ei jää. See kindlasti takistab täitemenetluse läbiviimist.“ Ta lisas, et kui võlgnik elab välismaal ning Eestis tal vara ei ole, siis Eestis täitemenetlust läbi viia ei saa.
„Elatisabi ei ole mõeldud üksikvanema kasvatatavale lapsele täiendavaks toetuseks, vaid kergendamaks lapse ülalpidamist oludes, kus elatist maksma kohustatud lapsevanem seda kalendrikuus ei tee või täidab oma kohustust nõutavast väiksemas ulatuses,“ tõi Sepp välja.
Selle tõttu on seadusandja tema sõnul ka arvestanud, et neljakuine periood on optimaalne aeg, mille jooksul jõuab kohtutäitur toimetada võlgnikule kätte täitmisteate, alustada täitemenetlusega ning selgub, kas ja kuidas võlgnik hakkab elatist maksma. „Kindlasti ei ole õige vaikimisi eeldada, et elatist maksma kohustatud isik ei hakka elatist nõuetekohaselt tasuma. Tegemist on individuaalsete kaasustega ning iga kaasus on erinev.“
Hinnanguliselt on aga Eestis elatise võlgnikke üheksa tuhande kandis.

 

Vaadatud 2494 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
eero

ära halvusta inimest kes on julge ja teeb seda pane endast pilt vaatame milline oled et teisi tahad maha tõmmata haista

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi