Šoti mägilane tapeti 1400 aastat tagasi väga jõhkralt

12.04.2017 19:10
Allan Espenberg
Kommentaarid
0
Foto:

Eelmisel aastal leidsid arheoloogid Šotimaa põhjaosast inimsäilmed, mis kuuluvad umbes 1400–1500 aastat tagasi julmalt tapetud noorele mehele, kes pärineb pikti rahva hulgast.

Mehe matmispaik ja skeleti asend ei sarnanenud aga tollest ajastust pärit teistele matuseleidudele. Samas õnnestus Šotimaa teadlastel osa võtta huvitavast ja ainulaadsest antropoloogilisest uuringust, millega püüti selgust tuua umbes 6. sajandil aset leidnud mõrvamüsteeriumisse.

Koopakaevamisi on korraldatud juba sada aastat
Nimetatud leiu – noore mehe luustiku – täpseks asukohaks on Põhja-Šoti mägismaal Highlandi regioonis Ross-shire’i maakonnas Black Isle'i poolsaare lõunarannikul Rosemarkie küla lähistel asuvad koopad.
Tänaseks päevaks on Rosemarkie’s teada paarkümmend koobast, millele on antud nimeks näiteks Crescent Cave, Through and Through Cave, Gooseberry Cave, Learnie 1A, Three Peaks Cave, Cranesbill Cave jne. Enamikule koobastele panid nime teadlased, kuid kui mõnel koopal oli juba kohalike elanike poolt nimi pandud, siis seda muutma ei hakatud. Nende koobaste uurimisest ja arheoloogilistest väljakaevamistöödest räägitakse põhjalikult projekti Rosemarkie Caves Project veebileheküljel (http://www.spanglefish.com/rosemarkiecavesproject/).
Esmakordselt toimusid nendes koobastes arheoloogilised väljakaevamised juba 20. sajandi algu­ses, kui teadlased avastasid mõningaid luust tööriistu – nõelu ja naaskleid. Aastatel 2010–2015 korraldasid arheoloogid koobastes proovikaevamisi ja tegid kindlaks, et inimesed on nendes elanud alates 2. sajandist pKr.
Rosemarkie Caves Project on välja selgitanud, et Põhja-Šotimaa koobastes elati või kasutati neid mingiks muuks otstarbeks umbes 1500 kuni 2000 aastat tagasi. Projekti asutaja Simon Gunn on öelnud: „Kui ma esimest korda hakkasin kaevama nendes koobastes, siis ma isegi ei lootnud, et võiksime midagi sellist leida. Kõik see oli väga ootamatu.“
„Ma meenutan põnevusega, kui kuningas Richard III säilmed leiti parkimismaja alt,“ rääkis Simon Gunn. „Rosemarkie mees suri 900 aastat enne kuningat, mistõttu te võite ette kujutada meie reaktsiooni, kui me esmalt leidsime need luud ja seejärel saime teada mehe vägivaldsest surmast.“

Šotimaa elanikeks olid piktid
Välitööde ajal 2016. aastal leidsid arheoloogid ühest koopast sulatus­ahjud ja jäätmed, mis jäid järele pärast raua töötlemist. Oletatakse, et selles koopas ei elatud, vaid kasutati seda sepikoja või sulatustöökojana. Mitte kaugel ahjudest avastasid teadlased üsna hästi säilinud luustiku, mis kuulus noorele mehele, kuid kes oli maetud väga imelikus asendis: jalad olid risti, lisaks olid käed ja jalad kaetud suurte ja raskete kividega, millega suruti surnukeha võimalikult maadligi. Seda meest hakati etnilise päritolu järgi nimetama „pikti meheks“ (Pictish Man) või ka leiu asukoha järgi „Rosemarkie meheks“ (Rosemarkie Man).
Arheoloogiliste leidude vanuse määramiseks kasutatava radiosüsiniku meetodi abil määrasid teadlased noormehe võimaliku eluaja: see jääb aastate 430 ja 630 vahele. Sel ajal asustasid Šotimaa ida- ja põhjaosa piktid, kes olid arvatavasti keldi päritolu hõimud. Esimese aastatuhande keskel osutasid piktid sõjalist vastupanu inglastest ja roomlastest vallutajatele. Viimased nimetasidki nende vastas seisva rahva piktideks, mis tõlgituna tähendab lihtsalt „tätoveerituid“, „ülevärvituid“ või „täisjoonistatuid“. Sellise nimetuse said nad seetõttu, et nende keha katsid suured tätoveeringud. Kuidas piktid ise ennast nimetasid, seda ei teata.
Pikti hõimude konföderatsioon tekkis meie ajaarvamise alguses, kuid millal ja kuidas, pole täpsemalt teda. Pikte on mainitud ka keskaja alguse kirjalikes allikates. Nad elasid väikeste kogukondadena ja tegelesid põllunduse, karjakasvatuse, kalapüügi ning hüljeste ja vaalade küttimisega. Piktid hakkasid 10. sajandil segunema gaelidega – teise rahvaga, kes elas samuti Šotimaal. Umbes sajandi pärast lakkas pikti keel eksisteerimast ja gaelid assimileerisid piktid täielikult.

Jätkub ajakirjas...

Vaadatud 2211 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi