Suhted: Ahastuses mees: “Kogu palk läheb jõulukinkide peale!”
Harri (37) on abielumees ja kolme lapse isa, kes mõtleb juba kuu aja pärast eesseisvatele pühadele õudusega - nii naine kui kõik lapsed soovivad kalleid kingitusi ja ta ei julge isegi kokku arvestada, mis see kõik maksma võib minna.
Harri jutustab, et tema ja Madle (36) peres kasvavad lapsed vanuses 12, 9 ja 5. “Keskmine tütar kirjutas just kirja jõuluvanale ja lisas sinna nii enda kui ka õe ja venna ning ema soovid,” räägib ta. “Ta käis minu käest ka küsimas, aga mina ütlesin, et minu jõulukingiks piisab tublidest ja hästi käituvatest lastest, rohkem ei ole minul midagi tarvis. Teised pereliikmed aga leidsid, et neil kõigil on igasuguseid asju tarvis, ja väga palju.
Kõige vanem tütar näiteks igatseb uut telefoni ja see soov on isegi natuke põhjendatud, kuna vana töötab tal väga kehvasti. Samuti on tal vaja hobidega seotud sporditarbeid. Keskmine tütar on veel mänguasjadega mängimise eas ning tema leidis meile postiga koju saadetud (ei noh, aitäh, mänguasjakauplus!) kataloogist mitmesuguseid imeasju, mida jõuluvana peab tooma.
Ma ei saanud mitmest asjast isegi aru, millega üldse tegu on, aga lapse sõnul on need kõige ägedamad asjad üldse ja tema nii kangesti soovib neid. Nende asjade hind kokku tuleb üle saja euro! Kolmas laps, poiss, on alles lasteaiaealine, kuid temagi oskab juba soovida, ja mitte vähe. Tema valis välja uhke Hot Wheelsi autoraja ja räägib sellest nüüd iga päev, kuidas jõuluvana selle talle toob ja tema sellega mängima hakkab ja kutsub sõprugi mängima. Need on siis laste soovid. Ka naine on juba soovidega lagedale tulnud. Ta on teinud mitu kaudset ja paar otsest vihjet ühe konkreetse kullast kaelaketi osas. Et seda sooviks jõuluvanalt saada, see olevat unistuste kink.
Kingid pole ainus kulu
Kõik muudkui avaldavad soove, aga minul on küsimus, kust see raha kõik peaks tulema? Jõulude ajal ei ole ju kingitused ainuke kulu, vaja on ka midagi lauale panna, vaja on kütust, et sõita Eesti teise otsa vanavanematele külla, vaja on lastele uusi pidulikumaid riideid... Need kulud on kohutavad! Olen püüdnud Madlega rääkida, et äkki katsuks natuke tagasihoidlikumalt, meie võimalused ei ole kahjuks piiramatud ja niimoodi on meil pärast jõule näpud täiesti põhjas.
Madle aga leiab, et ma pingutan üle selle jutuga, lastele võiks ikka nende soovitud kingid hankida, et nad korra aastas saaksid kogeda tõelist jõulurõõmu. Minul on aga küll küsimus, et kas see jõulurõõm siis tuleneb ainult kallitest kinkidest? Kui mina väike poiss olin, sain vanaemalt kingiks kootud kindapaari ja šokolaadi sinna juurde – ma olin täiesti siiralt õnnelik! Nüüd aina nõutakse ja nõutakse, üha suuremaid ja uhkemaid asju.
Lõpuks tegin Madlele ettepaneku, et teeks siis vähemalt teineteise kinkide osas midagi veidi tagasihoidlikumat, minu pärast võinuks omavahelised kingid ka üldse ära jääda – las ollagi ainult lastele, nii on paljudes perekondades. Kuid Madle oli selle peale nii solvunud, et rohkem ma seda teemat tõstatada ei julgenud.
Põgene või välismaale
On alles november, aga kogu see jõuluhullus on vähemalt minu jaoks juba suurel määral käivitunud. Kohati on selline tunne, et põgeneks selle kõige eest kasvõi kusagile välismaale. Paraku, eks see jõuluteema ole suuremates osades riikides.
Praegu kahjuks vaatan tõesti, et jõulud laostavad mu täielikult, kui just mõni pereliige oma soovidega vahepeal väheke tagasi ei tõmbu. Hea asi on see, et olen jõulueelsel ajal saanud veidi lisatööd teha ja loodan sellele ka tänavu – eks kinkide ostmisel kulub iga sent ära! Ma ei ole isegi julgenud seda kokku lugeda, mis see kõik võib maksma minna...”