Suhted: "Mu mees on kade nagu väike laps!"

Heidi (26) on üsna nõutu - tema elukaaslane Rasmus (28) käitub kohati nagu mingi mõneaastane kade põngerjas. Mees ei taha naisega jagada oma asju ega endale koju ostetud toitu. "Kohati ei saa ma üldse aru, mis kooselu see selline on," ohkab naine.

Heidi ja Rasmus on koos olnud veidi üle poole aasta ja viimased kaks kuud on noored ka koos elanud. Kuid juba on kooselutaevasse kerkinud pilved. "Olen enam-vähem algusest peale olnud teadlik Rasmuse teatud... veidrustest, kui nii võib öelda, kuid esiotsa ei osanud ma neid nii häirivaks pidada," räägib Heidi.
"Mõtlesin ikka niimoodi, et igal inimesel on omad kiiksud ja võib-olla häirib mõni asi minu enda juures teisi ka. Et mis kohtumõistja ma ikka olen, pole ju keegi meist täiuslik. Paraku hakkab konkreetne veidrus ikka järjest imelikum tunduma.
Ah et millest ma räägin? Ma räägin sellest, et mu elukaaslane käitub, nagu üks mudilane, kes endale kuuluvaid asju teistega jagada ei taha. Näiteid selle kohta on meie suhteliselt lühikese koosoldud ajaga tulnud juba oi-oi kui palju. No mingi kord näiteks palusin ma temalt fotoaparaati laenuks. Mu telefon ei tee kõige paremaid pilte ning kuna oli just ees minek mu vanaema juubelile, kuhu Rasmus ise minuga kaasa tulla ei saanud - ta pidi töö tõttu just sel ajal välismaal viibima - siis mõtlesingi, et ehk saaks Rasmuse fotokaga sugulaste kohtumisest ilusaid pilte teha.
Ta keeldus! Olin lausa väga üllatunud, mõtlesin esiotsa, et kuulsin valesti. Kuid Rasmus jäigi endale kindlaks. Ta ütles, et loodab, et ma ei pahanda, aga ta ei laena oma asju kellelegi välja. Kunagi oli sõber tal telefoni ära lõhkunud ja pärast seda ei tahtvat ta enam midagi laenata. Olin sõnatu - mina pole ju mingi suvaline sõber, vaid ta oma elukaaslane...!

Ei jaga ka toitu
Olgu selle asjade jagamisega veel nagu on, sellest võiks ju veel kuidagi aru saada, et mingi mineviku "traumaatiline" kogemus vms. Kuid Rasmus ei luba isegi külmikust võtta toidukraami, mida ta endale ise on ostnud, ja vot see on juba minu meelest päris imelik värk. Ükskord küsis ta näiteks pahaselt, kes on tema kohukesepakist kaks tükki ära söönud.
Ma pärisin omakorda imestusega vastu, et kas see on siis probleem - sul on seal ju veel mitu tükki alles? Ta ei vastanud otseselt midagi, aga oli ilmselgelt häiritud. Poes käime muidu kordamööda, vahel mina, vahel tema. Õhtusöögi valmistan enamasti mina ja selle komponentidega pole probleeme olnud, asi on just nendes igasugustes maiustes ja snäkkides, mida ta on poest niisama näksimiseks võtnud. Neid ta jagada ei taha.
Teine kord sai võetud poest jäätist - tema võttis liitrise karamellijäätise, mina väiksema topsi mingit teist sorti. Vaatasime filmi ja sõime jäätist ning mingil hetkel küsisin, kas ma võin ka tema oma proovida - pakkusin, et võtku tema minu omast samuti, väga hea on.
Ei, tema minu oma ei soovinud ja enda oma pakkumise peale kõhkles nii kaua, et mul kadus igasugune isu. Ütlesin talle, et pole vaja, söö oma jäätist ise. Siis küll nagu tõmbus tagasi ja ütles justkui ennast ületades, et tule ja võta siis, aga ma tõesti ei tahtnud enam. Pärast seda pole ma enam kordagi küsinud tema maiuseid, kui midagi tahan, siis ostan ise.

Ei oska kohe suheldagi enam
Need on vaid üksikud näited, muude asjadega on taolisi kõhklemisi ja keeldumisi tulnud ette veel küll ja küll. Ta ei taha anda mulle korraks oma telefoni, et saaksin vajaliku kõne teha, kui mul enda omal on aku tühi. Tähendab, ta isegi lõpuks vast annaks, aga nägu on selline peas, nagu paluksin temalt ei tea mis metsikut teenet. Täpselt nagu selle jäätiselooga oli.
Ma ei tea, kas on lootust, et sellise imeliku kadedusekiiksuga mees veel kunagi võiks muutuda? Iseenesest ei ole see ju midagi väga tõsist, mees ei joo, on haritud ja viisakas... lihtsalt tahab oma asju ainult endale hoida. No tõesti just nagu väike laps.
Mind seevastu on varasest lapsepõlvest saadik õpetatud asju jagama ja seepärast tundub kogu see teema nii jabur ja lapsik, tegelikult lausa absurdne. Võib-olla on see kuidagi ka sellega seotud, et Rasmus kasvas üles üksiku lapsena ja ei pidanudki väiksena midagi jagama. Mina seevastu pidin alati arvestama oma noorema õega. Millegipärast kardan, et kui juba suhte alguses midagi nii võõristust tekitab, siis sealt midagi head oodata ei ole..."