Suhted: Murest hullumas ema: "Mu tütar käib endise vangiga!"

Katrin (46) on 24-aastase tütre ema. Tütre peigmehevalik pole talle kunagi väga meeltmööda olnud, ent nüüd on ta suisa ahastuses: neiu kohtub endise vangiga, on temasse kõrvuni armunud ja plaanib kogunisti koos elama hakata!

"Minu tütar, keda nimetaksin siin Mariks, on täpipealt sedasorti neiu, kes armub pidevalt nii-öelda pahadesse poistesse," räägib Katrin. "Juba keskkooliajal käis tema läbi ikka just nendega, kellega oli koolis kõige rohkem probleeme ning üks tema poiss-sõber visati lõpuks koguni koolist välja, kuna ta aina tegi poppi, minu teada olid probleemid ka kaklemistega. Vahepeal järgnesid paar aastat, kus Mari läks ülikooli ja pühendus rohkem oma õpingutele kui poistele ja need aastad olid täielikuks õnnistuseks minu elus. Nüüd siis on tema elus uus noormees ning esiotsa ei saanud ma aru, mispärast Mari temast nagu eriti midagi rääkida ei taha. Lõpuks siis tuli tõde päevavalgele.
Mari oli astunud kirjavahetusse vangis viibiva noormehega ja kirjutanud temaga juba üle aasta, nüüd oli too siis vabadusse lastud ja noored kokku saanud, teineteisest vaimustunud ja sepitsevad kooseluplaane. Olin sügavalt ehmunud, loomulikult tahtsin ma koheselt teada, mille eest noormees siis ometi vangis istus.
Selgus, et tegemist oli olnud röövi ja kehavigastuste tekitamisega, aga Mari kinnitab, et noormees ise polevat sugugi asjas osaline olnud, kogu ettevõtmise taga olid tema tuttavad ning tema keelitanud neid hoopiski asja katki jätma. Tema ei olevat sõrmeotsagagi puutunud seda vanemat meest, keda peksti ja kellelt raha rööviti. Küsisin Marilt, et kas sa, rumal laps, tõesti nii naiivne oled ja sellist juttu usud? Tema uskus, ja sai hoopis minu peale pahaseks.

Pime usk kõigesse, mida räägitakse
Ma tõesti ei oleks oma pealtnäha arukast tütrest seda uskunud, aga näib, et ta tõepoolest võtab iga selle mehe sõna otsekui puhast kulda! Mari täiesti pimesi usub kõike, mida talle ette söödetakse ja milles teda püütakse veenda. Ta on valmis ta oma üürikorterisse elama tooma.
Ütleb, et mees otsib praegu tööd ja et pole veel midagi leidnud, aga küll ta varsti leiab. Ja et minul ei tarvitse üldse millegi pärast muretseda, sest igasugustest halbadest tutvustest on ta ammuilma lahti öelnud ja minevikuga kindla lõpparve teinud. "Inimesele tuleb ju ometi anda teine võimalus," väitis Mari kangekaelselt ja kaljukindlalt. "Ei saa olla nii, et sa teed mingi vea ja siis maksad selle eest eluaeg, parandada enam midagi ei saagi."
Kõlab igati õilsalt, aga mina kahjuks tõepoolest ei usu sellesse, et kriminaalse minevikuga ning lausa kinni istunud mehega suhtest mingit head nahka võiks tulla. Minu emasüda muretseb ikka päris tõsiselt! Olen kuulnud küll ja küll lugusid heausksetest tütarlastest, kes lõpuks ise mingi jama sisse veetakse ja kes ei mõista asja tegelikku olemust enne, kui on juba liiga hilja. Kuidas ma peaksin oma tütart nüüd kaitsma või kuidas teda mõistusele tooma? Vägisi ju midagi täiskasvanud inimesele selgeks ei tee, kui ta nii pimedusega löödud on, ja eks emad ole ju alailma oma laste arvates need kõige lollimad.

Peab pingsalt jälgima
Ega ma saagi midagi otseselt ette võtta. Ainus, mida ma praegu saan ja kavatsen teha, on see, et suhtlen tütrega võimalikult palju, püüan temalt võimalikult palju selle mehe kohta teada saada ja sekkun otsekohe, kui midagi vähegi kahtlane tundub.
Annan endast kõik, et oma tütart kaitsta ja õnneks on minu poolt ka eksabikaasa, kes küll tütrega kuigi palju läbi ei käi, ent kelle ma antud loosse ikkagi Mari teadmata pühendasin - lihtsalt selleks, et oleks olemas inimene, kes võiks tüdrukut kaitsta, kui minu oma jõududest napiks peaks jääma. Loodan kogu südamest, et Maril on õigus ja et see meesterahvas tõesti on oma varasemad elukombed jätnud kus see ja teine. Võimatu see ju pole, iseasi, kui tõenäoline?"