Suhted: Segaduses naine: "Mehele ei kõlba ükski töö ja ta elab minu kulul!"

Anneli (34) ja Alvar (35) on koos elanud veidi üle kahe aasta. Ligi viis kuud tagasi kaotas Alvar töö ning pole suutnud senini uut kohta leida.

"Olin algul väga toetav, kuid nüüd näen, et mees üldse ei pingutagi töö leidmise nimel," on Anneli nördinud. "Väga raske on niiviisi elada, et kogu majanduslik pool on minu õlgadel..."
Anneli ja Alvari peres kasvab ka naise 9aastane poeg eelmisest abielust. Anneli sõnul töötas Alvar üsna pikalt ja stabiilsel ametikohal, kuid hiljaaegu ettevõtet tabanud koondamislaine ei jätnud puutumata ka teda. "Muidugi oli mees rööpast väljas ja mina trööstisin teda nii hästi kui vähegi oskasin," kinnitab ta. "Ütlesin, et kindlasti leiad peagi samaväärse töö, ja aitasin tal andmebaasidest otsida, mis tema positsiooniga inimesele võiks sobida. Pakkusin välja nii üht kui teist kuulutust, et kas need näiteks ei võiks huvitavad tunduda, kas ta ei tahaks kandideerida, aga Alvarile ei sobinud üks ega teine asi neist ühegi juures. Ja selline muster hakkas korduma. Tema sõnul lihtsalt ei leidu mitte midagi sobivat, aga kui mina tulen ja ütlen, et vaatame üheskoos, siis ma ometi näen, et leiduks igasuguseid variante. Ei saa nii valiv olla, kui sul on pere ja majanduslikult sugugi mitte lihtne toime tulla!
Tean, et mõnele kohale on ta siiski kandideerinud ja ühe korra käis isegi vestlusel. Sealt tuli härra tagasi vingus näoga ja kurtis, et palka pakutavat vähe ja töötingimused olevat allapoole arvestust. Seda kohta ta nagunii ei saanud ka, eks näitas juba seal kohapeal oma rahulolematust välja. Nüüd siis on tänu sellele kõigele meie omavahelised suhted üsna pingeliseks muutunud. Minu palk on pisut alla eesti keskmise ja ma pean selle eest ülal pidama nii last kui ka meest, maksma kogu majapidamise ja toidu eest. Uskuge mind, see ei ole lihtne ega meeldiv! Eriti arvestades, et mees ise sööb kordades rohkem kui mina ja laps kokku, tal on omad meelisroad, mida ta ühisel poeskäigul alati korvi laob.

Midagi öelda ei või
Samas ei saa talle ka midagi nagu väga öelda selle kohta, et peaksime hakkama kulutusi tublisti kokku tõmbama. Siis ta tuletab kohe meelde, et sai ju koondamise eest ka tasu ja kas siis tõesti mängib nii suurt rolli, kui me võtame magustoiduks mõned kohukesed. Kohvi tuleb osta kindlasti seda kõige kallimat sorti, sest odavam ei kõlba ju üldse juua. Need on vaid mõned näited, nii on tegelikult paljude asjadega. Ühesõnaga, mees haavub sügavalt, kui talle meenutada, et rahaline olukord ei ole just parimate killast praegu. Siis tulevad jutud, et kas ma pean kuskile valvuriks minema või tahad, et läheksin Soome ehitajaks, et vot kus siis alles tuleks pappi. No mis ma oskan kosta selliste juttude peale. Alvar on kõrgharidusega spetsialist, muidugi ei taha ma teda kuskile ehitusele saata ega valvuriks. Probleem on pigem just selles, et talle igati sobilikud töökuulutused ka ikkagi mingil põhjusel ei sobi! Minu meelest tuleks nii keerulises olukorras vajaduselt kasvõi ajutiseltki leppida väiksemagi palgaga, kui päris endist tasu kusagil ei maksta. Peaasi, et oleks sissetulek olemas! Õhust ja armastusest ei ela paraku meist keegi, nii lihtsalt on.

Lausa väljapääsmatu ­olukord
Kõigele lisaks on meil peres ka üks ühine auto, kuhu varem ostsime kütust mõlemad ja ühiselt maksime sellega seosnevate kulude, nt remondi eest. Nüüd on muidugi auto ka ainult minu kaelas. Me töötasime Alvariga ühes kandis ning hommikuti viis tema tavaliselt minu tööle ja sõitis siis ise enda töö juurde. Nüüd kasutab mees autot üsna harva, mina aga olen sunnitud ikkagi sellega ise tööle minema, sest paraku töötan ma sellises kohas, kust ühistransport praktiliselt puudub. Nii et kogu kambale lisaks tuleb veel ka autot üleval pidada.
Olukord tundub kohati lausa väljapääsmatu. Jumal tänatud, et poja isa toetab lapse asjade ostmisel, muidu ei kujutaks ettegi, kuidas hakkama saaksime. Kuidas küll panna mehele mõistust pähe: ole inimene ja mine tööle, ma ei jaksa sind üleval pidada!"