Suhted: Teismeline solvab – ja arvab, et on aus ning otsekohene

Hedi (41) on 15-aastase tütre ema. Ta on tüdruku käitumise pärast tõsiselt kurb ja mures. Nimelt ei oska too üldse suhelda, vaid plärtsatab igaühele taktitundetult välja kõik, mida sülg suhu toob.

Ise peab tütarlaps ennast ausaks ja otsekoheseks, aga emal on tema pärast kordi ja kordi tulnud piinlikkust tunda.
"Meie peres on kasvamas kaks tütart, 15-aastane ja 11-aastane," räägib Hedi. "Ütleme nii, et suurema nimi on Merilin ja väiksema nimi Maarit. Merilin on alati olnud selline lapsesuu, kes ei mõtle sugugi, mida ta kõneleb ja kellele. Nüüd, teismeeas, on aga asi läinud selleni, et pean ta pärast kohati lausa häbi tundma. Rääkimata sellest, kui palju on ta haiget teinud oma nooremale õele. Maarit on eluaeg olnud selline hea söögiisuga ja trullakam laps, samas kui Merilin on pikk ja peenike. Oi, kui palju olen ma kuulnud Merilini oma õde manitsemas, et too võiks ikka rohkem oma figuurile mõelda ja ei peaks nii palju sööma. Ja et kas see portsjon taldrikul ikka peab nii suur olema, väiksemast saaks ju ka kõhu täis. Samamoodi on tal õe riiete osas alatasa ütlemist, näiteks et "No kuule, see pluus toob kõik su kõhupekid välja, ära seda küll selga pane!" Maarit solvub iga märkuse peale hingepõhjani ja hakkab vahel nutmagi.
Mulle tundub, et õde on ta enesehinnangu ikka korralikult alla viinud. Loomulikult ma pragan Meriliniga ja selgitan, et Maarit ei saa sinna midagi parata, et ta on selline nagu ta on. Oleme tema kaalu osas palju vaeva näinud, tüdruk käib trennis ja mingit rämpsu ei söö. Inetult ütlemine on viimane, millest mingit kasu võiks olla, see ainult solvab tüdrukut, kes on niigi hästi õrnatundeline ja haavatav oma välimuse osas. Merilin ei saa sellest aga aru, ta on siiralt üllatunud ja nördinudki - tema ütleb ju ainult nii nagu asi on! Et kui see pluus ei sobi õele, siis on ju parem, kui talle kohe öeldakse, mitte ta ei lähe kooli ennast lolliks tegema.

Enda suhtes kriitikat ei karda
Sageli on sellised "tõekuulutajad" inimesed, kelle enda kohta ei tohi midagi öelda, kohe solvuvad hingepõhjani. Merilin on ses suhtes nagu teistmoodi, et tema ei solvu üldse, kui tema kohta keegi midagi kritiseerivat ütleb. Siis ta võtab asja teatavaks ja vastavalt enda arvamusele kas siis korrigeerib midagi enda juures või laseb selle kõrvust mööda. "Mul on hea meel, kui keegi ütleb mulle mingeid asju, mida ma ise pole tähele pannud," väidab tema alati. Kahjuks ei saa ta aru, et sellegipoolest ei sobi temal teistele alati kõike välja öelda. Oma õde loomulikult ei tohi solvata, aga Merilin on öelnud halvasti isegi poolvõõrastele inimestele.
Näiteks tuleb mulle mõni töökaaslane või pikaajaline klient külla - mul on selline töö, et suhtlemist on palju ja vahetevahel on vaja asju ka kodus arutada. Ma kohe kardan, kui Merilin samal ajal elutoas viibib, sest ta on hea suhtleja ja jutukas tüdruk ning hakkab sageli nende inimestega ise suhtlema. Alguses on kena ja viisakas ja kõik, aga pole üldse välistatud, et mingil hetkel tuleb ta jutu sees midagi taolist nagu need nõuanded õele. Ainult natuke talitsetumas vormis - "teate, mina teie asemel kannaksin pigem V-kaelusega särki ja eelistaksin tumedamat tooni, sest see teeb ülakeha pikemaks ja sobiks teile paremini." Või siis märgib ära, et "proua, teil on soki sees auk." Pärast kehitab õlgu: aga võib-olla ta ise ei märganudki, ma tegin talle ju teene!

Ei taha külalisi kutsudagi
Ma ise olin täiesti südamest jahmunud, kui ta selliste repliikidega lagedale tuli ja ma tõesti ei taha enam ühtegi inimest meile koju kutsuda. Lihtsalt iial ei tea, mis selle lapse suust võib tulla. Ise suur inimene, varsti täiskasvanu, aga absoluutselt ei mõtle! Nagu mingi suhtlemispuudulikkus tal. Paljude omaenda sõbrannadega on ta ka tülli pööranud just sellepärast, et ta ütleb kõigile mõõdutundetult kõik välja. Nii palju kui ma tean, siis koolis ta just ülearu populaarne ei ole, paar sõbrannat on ikka jäänud, kuid nendegagi kisub ta alalõpmata. Ma lihtsalt ei tea, kuidas last selle kohapealt kasvatada! Tunnen, et olen midagi vist kuskil väga valesti teinud. Abikaasa arvab muidugi, et ma pingutan üle. Tema meelest on just hea, et tüdruk ei vassi ega valeta ega mängi mingeid mänge, vaid ütlebki kõike just nii nagu on. No aga ei saa ega sobi ju alati! Muretsen tüdruku tuleviku pärast - varsti ei taha niimoodi keegi temaga suhelda."