SUUR LOETELU: eestlaste kummalised jaanikombed

Meie esivanemad on jaanipäeval igasugu imetrikke teinud, tuletame meelde! Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis on paljugi talletunud. Vaatame üle, aga päris kõike ei tasu  järgi teha!

Õnnelill

Igaüks nopib omale kinnise nupuga õnnelille* ja pistab selle seinaprao vahele. Kelle õnnelill õide puhkeb, see elab veel kaua, kellel mitte, see ajab peagi sussid püsti. 

Tarvastu kihelkond 1888. 

*Peamiselt kasutati õnnelillena kassiristikut ja jaani-õnneheina.

Kiriku ukse taha

Kui jaaniöösi kell 12 minnakse kirikuukse taha, nähakse neid, kes sel aastal surevad. 

Tartu 1929-1931.

Ristteele

Jaanilaupäeva ööl käidi ristteel kuulamas, paremalt poolt kostuvad hääled tähendavad hääd, pahemalt poolt – paha. 

Rõuge kihelkond 1926

Punane klaas

Jaanipäeval võetakse punane klaas ja vaadatakse läbi selle, kui on näha teine inimene, on see tundmatu, siis ei sure ära. Kui aga iseennast või tuttavat näed, on vikatimees peagi noosi võtmas.

Hargla kihelkond 1937

Hobuseraud

Kui enne jaanipäeva leiad hobuseraua ja viskad üle pea, saad õnne, pärast jaanipäeva õnnetust.

Kaarma kihelkond 1946

Lillepärg

Jaanilaupäeva õhtul minnakse aasale ja korjatakse ilusaid lilli ning tehakse neist pärg. Pärjaga tuleb minna jõe äärde ja visata see vette. Kui pärg põhja vajub, sureb heitja peagi ära. Kui pärg pinnale jääb, siis enne järgmist jaanipäeva teise ilma minemist karta pole.

Setumaa 1933

Rukkipead

Noor neiu mingu jaanilaupäeva õhtul rukkipõllule ja haaraku selja tagant rukkipäid. Kui on paarisarv, saab peagi mehele, kui paaritu, siis pole lootustki.

Torma kihelkond 1938

Sirelioks

Noormees murtku jaanipäeval huupi üks sirelioks. Kui oksal on seitse lehte, siis saab temast peagi naisemees, vastasel juhul loomulikult mitte.

Otepää 1895

Lehma sarved

Noor neiu võtku jaanipäeva õhtul omalt vöö ja köitku see lehma sarvede ümber. Kuhu suunas hommikul lehm vaatab, sealt poolt on oodata ka peigmeest.

Vastseliina 1902

Piibel

Kui neiud jaanilaupäeva öösel piiblit loevad ja omal peegli ees hoiavad, siis näevad nad omi tulevasi peigmehi.

Torma kihelkond 1894

Aianurk

Kuidas peigmees kätte saada. Selleks tuleb jaanipäeva õhtul aianurgas magada ja just sarnase aia nurgas, kus kolm aianurka kokku käivad. Kui säärase aia nurgas magada, siis tuleb peigmees ja äratab magaja üles Kes ei usu, proovigu järele!

Jämaja kihelkond 1927

Riided

Jaanitulelt tulles pidi kõik riided alla kukkuda laskma, midagi üle pea tõmbamata, siis pidi hea õnn olema.

Anna kihelkond 1955

Alasti

Jaanilaupäeva öösel peab noor neiu ihualasti magama, siis näeb unes oma tulevast peigmeest.

Emmaste kihelkond 1938

Üheksa räime

Kui poissmees oma tulevast pruuti näha tahab, siis peab ta jaanipäeva õhtul enne magama minemist üheksa soolaräime ära sööma. Unes tuleb tema joogijanu kustutama just tulevane pruut.

Otepää 1894

Nimed

Kirjuta mõne tuttava nimed erinevatele paberitele ja pista need voodisse. Jaanipäeva järgsel hommikul ärgates on põue sattunud paberil su tulevase armukese nimi. 

Võnnu kihelkond 1896

Käomuld

Kui esimest korda kägu kuuldakse, siis tuleb sealtsamast paigast mulda võtta ning seda jaanipäeval padja alla panna, siis näeb oma tulevast unes.

Õuevärav

Kui tütrele peigmehi vaja, siis viigu isa ta jaanipäeva hommikul õueväravasse ja hakaku vihtuma, samal ajal öeldes: „Sips-sops, sips-sops, siit küllest, säält küllest. Karbatse käe, karbatse jala, nee kadugu, saagu sa sikkes ja rikkes, iki tõisel andjes, mitti tõise käest tahtjes. Tulgu sul peigmehi siitküllest ja säältküllest, alttuule ja päälttuule, altaia ja päältaia, pilu vahelt pistjed, altaia andjed.“

Karksi kihelkond 1962

Keedukonn

Jaanipäeva lauba öösel pidada üks konn kinni võtma ja ära keetma. Konna sees peavad kondid – kouk ja hark olema. Need kondid peab säält ära võtma ja nendega, kui kedagi poissi või poiss tüdrukut omale tahab saada, siis peab kouguga tõmbama, kui aga ära tahab tõugata või maha jätta, siis peab jälle hargiga tõukama. Tõmbamine ja tõukamine pidada aga kellegi teadmata sündima.

Tartu 1889

Must kass

Kes tahab, et raha tal ikka tagasi tuleb, see võtku jaaniööse must kass, pangu see kotti ja kotile üheksa sõlme sisse ja viigu kiriku. Sääl küsib keegi: „Mis sa müüd?“ Siis vastaku: „Jänest müün.“ Uuesti küsib: „Mis sa tahad temast?“ Vasta summaga, mis sulle meelepärane. Siis ärgu võetagu rohkem ega vähem kui öeldud summa. Kui oled selle saanud, siis osta selle eest kaupa niipalju, et mitte seda summat ei tule korraga välja anda, siis ei lõppe see raha ilmaski su käest ära, vaid tuleb ikka jälle tagasi.

Tartu-Maarja kihelkond 1889

Vesi

Kui jaanipäeva öösel läbi vee minna, siis leiad hommiku saapa seest raha.

Hargla kihelkond 1931

Karuperse

Kes varandust, raha maa seest kätte saada tahavad, peavad jaanipäeva ööse, pahupidi hobuserangid kaelas, läbi karuperse* välja vahtima. Kuspool tuld näha on, sealpool peab ka varandus olema, sest siis kuivatada vanapagan tulevalgel raha.

Ambla kihelkond 1888

*Karuperse (ka karupeks, karupersis ja lihtsalt karuauk) on ungas ehk katuseharja-alune aknaauk.

Kaste

Kui jalad haiged on, siis jaanilaupäeva õhtal käi ja jookse mööda jaanikastet, see on väga hää rohi.

Järva-Madise kihelkond 1965

Rohi

Kui jaaniöösel rohu sees püherdatakse, siis ei hakka ükski haigus külge.

Viru-Nigula kihelkond 1889

Kaste kogumine

Vana jaaniba omigu enne päevatõusu võtke kepp kätte ja sinna otsa puhas riie. Sellega minge metsa, kus lage maa. Võta ja korja, vääna nõu sisse. Kui päe tõusma akkab, siis tule ää. 

“Ma olen seda vett joond, ma vist sellepärast olen nii vanaks eland.” (Tõepoolest jutustaja omaski kahes pudelis selliselt korjatud kastevett. Pudelis leidus aga täiesti puhast ja häämaitselist vett, mille korjanud jutustaja umbes 50 aasta eest. Seda vett peeti majas suures aus, millest võetavat tilkhaaval ainult raskemate haiguste puhul. 91-aastane vanake pidas seda kindlasti imetegevaks tervisveeks, mis pikendand nii kauaks ta päevi.)

Ridala kihelkond 1932