Suvi saab augustis uue hoo
Eesti ilmastikus juhtub seda harva, et juunikuu osutub soojemaks kui juuli.
Näiteks Norra pealinnas Oslos poleks see suur üllatus, sest seal on kahe kuu keskmise temperatuuri erinevus vaid 1,5 kraadi (juuli kasuks). Aga Eestis on see vahe kolm kraadi (juuli +17,4 ja juuni 14,4) ning meil võib seda, et juuni oleks juulist soojem, juhtuda neli-viis korda sajandis.
Erandlik olukord kaks aastat järjest
Miks selline sissejuhatus? Sest niisugune erand juhtus nüüd kaks aastat järjest ning nii mullu kui ka tänavu oli juuni tervelt kraadi võrra (täpsemalt 1,2 ja 1,1) juulist soojem. Analoogia on täielik, sest mõlema aasta mõlema kuu keskmised erinevad teineteisest ka vaid kümnendike võrra.
Temperatuuri käik 2019. aasta juulis ja tänavu oli samuti sarnane. Kuu algul läks jahedaks ja keskmisest külmem ilm püsis juuli keskpaigani. Tänavu tuli soojalaine kohe pärast seda (15.-21. juuli), mullu aga läks kuumaks vahemikus 20.-28. juuli. Sellele järgnenud jahenemine oli eelmisel aastal järsk, tänavu suhteliselt sujuv ja aeglane.
Mis veel? Mulluse kuumalaine jooksul oli päevane keskmine umbes 27-28 kraadi, aga sel aastal vaid 24-25. Nii pidanuks ju tänavune juuli olema külmem? Aga ei ole, sest päris jahedaid päevi oli sel aastal vähem.
Kui lugeda +16 piiriks, mida Eesti juulikuus võib nimetada kõledaks, siis eelmisel aastal oli Tallinnas alla selle numbri ilmu 3, tänavu 0, Tartus vastavalt 6 ja 2. Ühtlasi näitab see, et teist suve järjest oli juuli ilm Tallinnas isegi stabiilsem kui Lõuna-Eestis, aga siiski mitte soojem.
Kuid analoogia muudab peaaegu tühiseks järgnev asjaolu: aastal 2019 tuli jahenemine (nii juuli algul kui ka lõpul) põhjast, tänavu aga läänest/ edelast. Kui lõppenud juulikuus puhus harva ka põhjatuul, siis see kuigi jahedat ilma ei toonud. Eks sama oli ka juunis, kui kirdetuulega saabus kuum õhk.
Sademetest nii palju, et mullu oli juuli natuke kuivem ja seda eriti tänu Põhja- ja Lääne-Eesti vähesele vihmale. Tänavu oli rohkem nn tilgutamist, aga suuremat lausvihma nagu eelmisel aastal mitmel päeval (peamiselt siiski Lõuna-Eestis), ei tulnud.
Ennustus läks peaaegu täppi
Nüüd aga vaatame, mida ennustasin. Eelmise ilmaloo vahepealkiri „Juuli keskel ootame soojalainet“ osutus tõeks. Isegi fakt, et teise dekaadi lõppu pakkusin kõige soojemaks ajaks. Küll aga eksisin, et juuli teisel nädalal soojenemine ei alanud ja just sel põhjusel ei tulnud keskmine temperatuur nii kõrge kui arvasin – uskusin, et tänavu enam juuli soojus juunile alla ei jää, aga jäi küll. Ennustus vihma kohta, et teisel dekaadil sajab vähe ja ülejäänud dekaadidel palju, oli samuti õige.
Kui meenutada seitsmevennapäeva (10. juuli) siis see oli küllaltki kuiv, aga mitte nii soe kui arvasin. Järgmisel päeval kallas kõvasti. Seepärast ütleksin, et sel aastal ei saa ilma otseselt seitsmevennapäeva järgi ennustada, sest kindlat vihjet ühele või teisele poole ei tulnud. Ning eks on senine ilm ka seda tõestanud – on ju nelja nädala jooksul pärast 10. juulit olnud nii ilusaid kui ka viletsaid päevi.
Hobisünoptik Kairo Kiitsak mainis Maalehes, et pikaajalised ennustused ei ole usaldusväärsed. Eks minagi teen neid kuu aja ennustusi pigem üldisemas plaanis, mingil täppispakkumisel ei ole mõtet. Olen sellest varemgi kirjutanud, et neid seaduspärasusi, mis võimaldavad pikki ennustusi teha, on olemas, kuid kõigil neil on umbes 60-80% tõenäosus.
Küll aga paneb imestama, kuidas soomlased oma ennustust (Foreca on selle veebikülje nimi) isegi ülejärgmise nädala osas paika ei saa. Mai lõpust alates pakkusid nad kogu aeg, kuidas järgmine nädal tuleb palav, aga siis tõmbab tagasi. Kui lõpuks palavaks läks, siis jätkasid nad sellega juulikuus, aga isegi veel 23. juunil ei näinud soomlased ette, et juuli esimene nädal on tegelikult jahe. Kuidas saab nii mööda panna?
Soojalaine saab kohe alguse
August on teadagi selline kuu, kus enam suuri kuumalaineid ei oodata või kui juulis on olnud palav, siis ehk loodetakse soojuse jätkumist. Tänavu seda loota ei saa, sest soojalaine katkes juba kaks nädalat tagasi ning selle järel on olnud keskmisest pigem veidi jahedam. Aga tegelikult on juhtunud sageli, et suurim kuumus saabub alles augusti algul. Neid konkreetseid aastaid võiks siin ette lugeda palju – 1975, 1991, 1996, 1997, 2002, 2004, 2007, 2015 ja 2017. Lisaks on kõik viimase aja suurimad kuumalained (aastad 2010, 2011, 2014 ja 2018) jätkunud ka augustis ja tavaliselt teise dekaadini välja.
Kuna kirjutasin, et kaks aastat järjest on analoogilised olnud nii juuni kui ka juuli, kas siis võiks eeldada, et ka august? Mullu oli kõige soojem hoopis augusti lõpp, aga arvan, et siin analoogiat ei tule ja augusti tugevam soojaperiood algab selle loo ilmumise päeval ehk 7. augustil. Kui pikaks sooja ja kuiva jätkub? Optimistlikum prognoos oleks kaks nädalat, aga pessimistlikum 5-6 päeva. Tõenäoliselt on tõde kuskil vahepeal ja teise dekaadi lõpul hakkab jahenema. Kuid ilmselt piisab ka sellest soojalainest, et august tuleks keskmisest soojem.
Üldiselt algas ju eelmine kümnend viie väga sooja juuliga järjest (2010-2014), aga pärast seda on soojuse osakaal teistes kuudes olnud isegi suurem, välja arvatud muidugi tunamullu, kui oli väga kuum ja kuiv suvi. Nii et kui meil tänavuse juuli parim ilmaperiood oli ainult mõõdukalt soe, siis augustis võivad maksimumid 10. ja 15. kuupäeva vahemikus ulatuda ka üle 30, kuigi pigem jääb napilt puudu.
Kaks kuud on nüüd olnud normist vihmasemad, aga august tuleb keskmisest kuivem. Ainult kolmas dekaad on veidi vesisem – ainult hoovihmadega. Kui nüüd augustis tuleb tõesti kümmekond päeva ilusat ilma, siis võime kokkuvõttes öelda, et 2020. aasta suvel olid jahedad ja soojad perioodid enam-vähem tasakaalus – sarnaselt eelmise aastaga.