Taani suurim ehitus ajaloos

Just selsamal päeval, kui Euroopas püstitas süsihappegaasi hind rekordi, 38 eurot tonni eest, mida fossiilse kütusega elektri tootjad pidid maksma, võttis Taani Folketing vastu ajaloolise otsuse.

Kava oli arutatud juba mõnda aega, suvel enne jaanipäeva pandi paika ka raamistik, ent lõpliku ja kaunis üksmeelse ­otsuseni jõuti nüüd.
Sissejuhatuseks paar asja. Juba praegu saab Taani pea poole vajaminevast elektrist tuulikutelt. Neid on sel Eestist väiksemal maal vähemalt 4300! Tuulikute kõrgus on muudkui kasvanud, samuti suurus. Selge, et koos tuulikute suurema müraga kasvas ka leplike taanlaste nurin ja see muutus valjemaks. Üle maailma on tuntud väljend Nimby (not in my back­yard ehk: muidugi olen ma elektrituulikuga nõus, ent mitte siia, kus ma elan). Sestap sai elektrituulikute organisatsioon Vindmølleindustrien (Skandinaaviamaades on kõikidel – alates külapoodidest kuni elu uurimiseni teispoolsuses – oma organisatsioonid ja ühingud) ülesande midagi ette võtta. Väljamõtlemiseks ja projekti koostamiseks anti 65 miljonit Taani krooni ja kaks aastat. 4. veebruaril sel aastal võetigi Folketingis enamusega vastu otsus.

Taani saab uue, isetehtud saare
Täpne asupaik ja kuju selgub suvel, ent see ehitatakse Jüütimaa rannikust 80 km kaugusele merre, esialgseks suuruseks on planeeritud 120 000 ruutmeetrit ehk 12 hektarit. Sinna tuleb sadam, alajaamad ja muud vajalikud rajatised, et elektrit saaks maale transportida ning inimeste elupaigad. Seal saab ka tuulikute osi kokku monteerida. Saar rajatakse arvestusega, et hiljem saaks pindala kasvatada neljakordseks.
Otse merre rajatakse esialgu 200, hiljem veel 450 tuulikut. Esimeses etapis suutvat need 200 jahvatada elektrit kolme miljoni majapidamise tarvis, hiljem juba kümnele miljonile. Tuuliku kõrguseks on plaanitud 260 meetrit. Kliimaminister Dan Jørgensen oli väge täis: ”Selles projektis on hiigelsuur potentsiaal, suudame toota vähemalt 10 gigavatti (praegu toodab Taani tuuleenergial 1,7 GW). See kujuneb rohepöörde lipulaevaks terves Euroopas,” oli mees kindel. Maksumus? Selle kohta on erinevaid numbreid 210 miljardist kuni 300 miljardi Taani kroonini, seega 28–40 miljardit eurot.

Süües kasvab isu
Lisaks Põhjamerre rajatavale tuulepargile kavatsetakse analoogiline teha ka Bornholmi saare lähedusesse ja 2030. aastaks soovitakse tabada kaht kärbest  korraga: vähendada maal olevate tuulikute arvu 2450 võrra, seega jääks neid 1850 ja Taani territooriumilt tulevat saastet (peamiselt süsihappegaasi) 70%, kaks kolmandikku. Väga ambitsioonikas plaan, sest aega on napilt. Vähe sellest: 2050. aastaks tahab riik lõpetada täielikult gaasi ja nafta ammutamise Põhjamerest. On ju teadaolevalt Taani suurim naftatootja Euroopa Liidus.
Teatavasti aastaks 2040 peab Euroopa Liidus tähtsaimaks allikaks saama tuuleelekter, nii et see läheb hästi kokku üldiste suunistega. Kui varem oli rusika­reegliks, et tuuliku ehitamine merre on kaks korda maale ehitatavast kallim, siis hilisemad rehkendused näitavad, et energiatootmine tänu tuule suuremale tugevusele ja stabiilsusele merel on jälle odavam. Kavas on neid projekte, nii kunstlikku saart kui tuuleparke seal ja Born­holmi läheduses finantseerida, kaasates nii riiklikku kui erakapitali.
Äkki oleks Eestilgi Taani plaanidest midagi kõrva taha panna?
Süsihappegaasi tonni hinna kohta prognoositakse, et see tõuseb sel aastal 50 euroni ja paaril järgneval aastal juba 70–75 euroni tonn.