Tallinna avalikud saunad: vihtlemine on au sees ja töökeeleks on vene keel

Ammu pole meie pealinna Tallinna avalikest saundadest antud niisugust ülevaadet nagu seda tegi soomlane Pekka Linnainen veebilehel estofennia.eu.

Linnainen meenutab, et tema käis esimest korda Tallinnas saunas 20 kopika eest ja saun asus kunagise Tallinn Inturist hotelli, praeguse Meritoni  vastas Paldiski maantee alguses mitmekorruselises majas, kus nüüd on hotell. Tema mälu järgi ei olnud saunal siis nime, aga laval rääkis üks eakam klient, et tema käis sealsamas Saarmanni saunas juba 1920ndatel aastatel.
1940. aastal punalipu masti tõusmise ajal oli Tallinnas 18 avalikku sauna pluss veel Nõmme linn oma paari saunaga. Kui punalipp langes, oli saunu 13, millest üks oli Maardus ja kaks Nõmmel. Tänini on alles Maardu ning juba Eesti esimest iseseisvust näinud Raua tänava saun, Kalma saun ja Tartu maantee saun. Loomulikult asuvad tänapäeval paljud saunad hotellides ning  spordi- ja tervisekeskustes.
Leilimees Linnainen käis kuues Tallinna saunas ja Maardu saunas.  

Enne veel tähelepanekuid
Vihtlemine on avalikes saunades au sees. „Vihasaunast“ rääkimine oleks kohatu, sest ilma vihtlemiseta sauna Tallinnas ei olegi. Saunade kassades müüakse kase-ja tammevihtu. Lavadel näeb ka kadakavihtu, aga need on kas turult ostetud või ise tehtud.
Tallinna saunalavade töökeeleks on vene keel, mida räägivad ka eestlastest külastajad. Linnai­nen ütleb loos, et lojaalsed sissesõitnud tunduvad olevat Tallinna avalike saunade elujõu allikaks. Tihti on neil ka voblad ehk kuivatatud särjed suupisteks kaasas.

Kalma saun, Vana-Kalamaja 9a
Sauna nimi tuleb asukoha Kalamaja lühendamisest. Paul Winter avas Kalma sauna juba 1928. aastal. Sauna projekteeris Peterburis õppinud Aleksander Vladovski.  
Nõukogude ajal oli Kalma saun nr 2 ja see oli esimese klassi saun. Gogoli tänava ehk praegune Raua tänava saun oli kõrgema klassi oma.
Kalma saunas meestepool on vägev puuküttega keris, mida köetakse 70-80 cm pikkuste puudega. Naistesaunas on elektrikeris. Kalmas on ka eraldi aurusaun, kus mehed eriti ei käi. Soome saunamees ütleb, et laval võib esialgu tunduda vägagi kuum, aga keegi ei käsi ju kohe kõrgele ronida.

Tallinna saun, Tartu mnt 73
Sauna praegune nimi on Tallinna saun, aga seda tuntakse ka Tartu maantee saunana või Brandmanni saunana.
Välisuksele on kirjutatud, et see on leilisaun ja seda ta on. Viimastel aastatel on see saun eriti kõva leili nautijate soosingus. Kui keriseluuk avatakse , tõuseb temperatuur 130ni ja ülegi. Lava ülemist astet kutsutakse seal seetõttu lausa akadeemiaks.
Keriseid köetakse seal gaasiga. Kerised ise on lavaruumi seina taga ja leili visatakse avatava ning suletava luugi kaudu.
See on ka koht, kus pühapäeviti kella 11st kuni 21ni saab käia segasaunas. Sauna on väga mugav minna ühistranspordiga, sest maja ees on autobussijaama trammipeatus. Sauna on väga mugav leida ka maja 2. korrusel asuva noorpaaride salongi tõttu.

Raua saun, Raua 23
Selles paigas on saunatatud 80  aastat, sest saun avati 1936. aastal. Kolm aastat tagasi lõppes seal nii põhjalik remont, et alles jäid põhimõtteliselt vaid kandvad seinad.  Uue ja stiilse saunaga tahetakse tõsta avalike sunade mainet. Ka pesuruumi kivipingid on algupärased, kõik ülejäänu aga uus.
Sauna lavaruum meenutab loo autorile tervisekeskuste saunu. Õieti see ongi niisugune saun.  Seal on elektrikeris, mille kannataks välja, kui sel vaid rohkem jõudu oleks. Suure puuküttega kerise asemel on nüüd aga aurusaun, mis on naistele ja meestele ühine ja mille uksele avamise järel tuli lisada silt: „Palume paljalt mitte siseneda!”  Püsikilendid juba teavad, et ujumisriided peavad kaasas olema, sest käterätt saab ju aurusaunas kiiresti läbimärjaks.

Lasnamäe ökosaun, Pae 19/2
See on Tallinna uusim avalik saun, mis avati 2015. aasta kevadel. Soome saunamees kiidab seda kui avalike saunade poliitika näidet. Hoone välimus on tavaline, aga seal on tõhus leiliruum, mitte nagu Raua tänava pisikerisega higistamiskoht. Lasnamäe leiliruumis on suur keris, kust leili tuleb kõvasti, kuigi see jaotub ebaühtlaselt. Aga seega saab igaüks valida koha, millise nahk välja kannatab. Ökosaun tähendab, et see on ökonoomne ehituselt ja ülalpidamiselt. Saunas töötab ka sauanamees, kes vihtlema juhatab ja muid nõuandeid annab. Olemas on ka aurusaun.

Tuulemaa saun, Tuulemaa 6
Saun asub Kopli trammitee ääres tavalise korrusmaja keldris. Ukse kohal on silt „Saun“. Kolm aastat tagasi oli seal külastajaid palju, sest Raua ja Tartu maantee saunas tehti remonti. Pärast seda on sunamees käinud seal paar korda ja märgib, et saunaks saab seda nimetada mööndustega, küll aga saab sealt sotsiaalset kogemust.

Valdeku saun, Valdeku 15, Nõmme
Pool aastasada oli Kivimäe saun oli Nõmme inimeste puhtuse tempel, kus käis kultuuriseltskonda üle linna. Nüüdne Valdeku tänava saun on uus ja veel traditsioonideta ning sisuliselt spordihoone saun, aga Nõmme inimesed on selle omaks võtnud. Leiliruum ei ole suur, aga seetõttu toimib selle keskel asuv Harvia ahi tõhusalt

Maardu saun, Langu 4, Maardu
See ühekorruseline arhitetuuriliselt vähenõudlik saunamaja on saunalisi teenindanud juba üle 30 aasta. Nõukogude ajal oli see saun nr 14. Teenindus on sõbralik ja külastaja oodatud. Isegi vihta pakutakse laval kasutada. Seal on kaks leiliruumi, millest väiksem on pehmema leili sõpradele.
Piletite müük ja sissepääs lõpevad tund enne sulgemist, Tartu maantee saunas lausa kaks tundi enne sulgemist.