Tibi: Kriisiaja petuskeemid

Meedia räägib päevas mitmetest petuskeemidest ja sellest, kuidas keegi on jälle jäänud ilma kopsakast raha­summast.

Petuskeemid olid tavalised ka enne kriisi. Kas asi oli selles, et enne pandeemiat ei räägitud eakatest või kesk­ealistest, kes oleks petturitele kaotanud paarsada tuhat eurot või on pandeemia aja fookus kesisem ja tõelised mured leiavad muu kriisi­uudiste sekka kajastamist, igal juhul kajastatakse praegu petu­skeeme võrreldes varasemaga rohkem. Mis aga tibi imestama paneb, on see, kui varakas tegelikult on keskmine eesti inimene ja vahet ei ole, kas ära on antud kõik säästud või ka juurde laenatud, aga kaotatud rahasummad inimese kohta ei ole mitte sada või kakssada eurot, vaid üüratud summad. Kust tuleb see eesti inimese üüratu rikkus, millest väga kerge­käeliselt loobuda?

Petetu lähikonnas
Märtsi algul juhtusin vestlema oma tuttavaga, kes oli õnnetu oma viiekümne aastase tädi pärast, kellele justkui pealtnäha oli kohtutäitur pannud korteri uksele hoiatuse ja korteri ühtäkki ka sundmüüki suunanud.
Tädi sattunud võlgadesse ja nüüd ongi korter võlgade katteks müügis, isegi eraisiku pankrot ei aita enne, kui korter müüdud või võlad tasutud.
Tädi oli sattunud investeerimiskelmuse ohvriks juba pea kolm ja pool aastat tagasi, kuid politseisse ei ole ta tänini pöördunud ning ega sellest vist kasu ei olekski. Lühidalt öeldes oli tädi kõigepealt ära andnud investeerimiseks kõik oma säästud, seejärel võtnud laene juurde ning nii see pall veerema sai pandudki. Praeguseks hetkeks korteri müügist saadav tulu enam laene kinni ei kataks, kuid mingi osa ikka.
Tädi olukorra teeb eriti nukraks see, et tema ainus poeg on surnud ja abikaasa sügava puudega töövõimetuspensionär, kes on tädi ülalpeetav. Tädil on küll töökoht, ent selge on see, et vanuse ja enda tervisehädade tõttu ei saa eeldada tädi töölkäimist järgmised kakskümmend viis aastat ning tädi ei ole kindlasti ka kõrgepalgaline töötaja. Tuttav rääkis oma tädist küll ülivõrdes, ent petuskeemi ohvriks langedes ei olnud tädi rääkinud oma olukorrast mitte kellelegi ja vaikselt on kõikvõimalikud istungid ja kokkulepete sõlmimiste tähtajad ammu möödunud.
Minu tuttaval on põhjendatud hirm, et tädi saabub oma mehega tema ema juurde elama, sest olukord nende kahe jaoks on ikka uskumatu. Kuid kas tädi on ikka aru saanud oma väga keerulisest juriidilisest olukorrast ja kes ütleb, et tema hea­uskne investeerimiskihk on minetatud?

Eesti on  rikkaim riik Euroopas
Hoolimata majandusnäitajatest saaks väita meedias ilmunud artiklite põhjal, et Eesti kuulub Euroopa rikkaima riigi hulka ja aafrika või vene petturid elavad meie inimeste petmisest. Meie inimestel on vara ja raha, kuid õigel otstarbel see ringlusesse ei jõua ja positiivses mõttes üldmajanduslikke näitajaid ei tõsta. Eesti inimestel on raha sukasääres ja kui väljapetetud summad läheksid Eesti oma inimeste hüvanguks, oleks meil igas maapiirkonnas tipptehnoloogiaga päästevarustus ja vabatahtlike abi ei oleks vaja ning terviseprobleemidega lapsi ei peaks aitama jõulude ajal Jõulutunneliga.