Tibi: Kuri mõrd asus läbirääkimiste käigus mõnitama
Eelmisel nädalal puutusin kokku kiusamisega. Mitte küll ise, aga vahetult. Suure häbiga pean tunnistama, et vaatasin olukorda vaikides pealt. Kius oli lihtsalt nii ootamatu ja äkiline, et see tarretas minu ja mu mõttekäigu hoobilt. Jah, ka täiskasvanud kiusavad ja mitte just vähe ega tagasihoidlikult.
Oma tööülesannete täitmisel puutun ma aeg-ajalt väljaspoolt oma maja kokku teiste kolleegidega erinevate projektide raames. Tegemist on pigem ümarlaudade ja ajurünnakutega, kus lahendus tuleb leida kiirelt ja operatiivselt konkreetse kaasuse lahendamiseks erinevate osapoolte vahel. Inimesed ja kolleegid vahetuvad ja juhtub, et sa oled laua taga täiesti tundmatute inimeste ja mõtetega. See on iseenesest päris tore, aga eelmine kord läks ikka väga kohatuks.
Olgem ausad – paljud meist teevad esmajärelduse inimesest esimese kolme minutiga ja tavaliselt sisusse süvenemata. Minu laudkonda sattus noormees, kellega loodus ei olnud just kõige õrnem olnud, võib-olla, et isegi natukene autistlik, kuid oma valdkonnas vaieldamatu tippspetsialist. Noormehe kõrvale sattus istuma keskealine naisterahvas, kes ilmselt arvas, et ta on Eesti oma Kim Kardiashian ja jube hea eneseväljendusoskusega. Peale sooja õhu tõi kuuldavale daam veel ühesilbilisi „ää“, „öö“ ja „üü“.
Pean tunnistama, et ka teistel läks algselt aega, et noormehega ühele lainele saada, sest noormehe väljendusega peab harjuma, kuid kui see tõke ületada, siis ühise keele noormehega leidis kiiresti. Daam aga seda tõket ületada ei suutnud ning tema silbilistest mõttevälgatustest sai konkreetne mõnitamine ja labane aasimine. Laudkonda korraliku vaikuse tõi daam suure naeruga pöördudes noormehe poole: „Sa oled küll tore ... aga võiksid korralikult rääkima õppida (hahaha).“ Mõni tõi veel naeruturtsatuse lagedale, ent enamus vaikis piinlikult.
Täiskasvanute kius omavahel
See olukord avas minu silmad kiusu osas hoopis teises valguses. Tõsi, on olukorrad, kus sa saad sõpradena teha omavahel sõbralikku nööki ja olenevalt suhte olukorrast seda kokkuleppeliselt ka piire ületades, kuid on mõeldamatu, et esmatutvusel hakkaks keegi mõnitama või kiusama. See daam sai oma lausest aga innustust juurde ja tasakaal sõbraliku lõõpimise ja kiusu vahel oli ikka väga õrn. Mis iganes oli selle daami motiiv, aga ma loodan, et selle daamiga ma enam kokku ei puutu, sest sellist olukorda ma enam tolereerida vaikides ei kavatse. Jah, täiskasvanud tunnustavad omavahelist kiusu pigem vaikides ja selle ilmnemisel peidavad pea liiva alla nagu argpüksid kunagi. Mina aga enam üks nendest ei ole.