Üleväsinud taksojuhid on eluohtlikud

Taksojuhtide elu pole mingi meelakkumine. Et ots-otsaga kokku tulla, teevad mehed üliinimlikke pingutusi.

Kahe lapse isa Sergei räägib, et hakkas taksojuhiks pigem olude sunnil. “Eelmisest töökohast koondati ära ja seejärel polnudki muud võimalust kui taksot sõitma hakata. Üsna ruttu sai mulle selgeks, et tavalise taksofirma all töötades on läbipõlemisvõimalus väga suur.” Sergei seletab, et eriti valusalt puudutab see neid  mehi, kes on mingil põhjusel pere ainukesed toitjad. “Firma võtab sinult takso rentimise eest väga kopsaka summa ja selleks, et endale ka midagi jääks, ohverdab enamus meestest oma tervise.”

Taksojuhiamet teeb paksuks
Kõige suuremaks probleemiks peab Sergei magamatust ja sellest tulenevaid hädasid. “Võtsin esimese kolme kuuga kohe 10 kilo juurde. Siis tulid närvivalud, kõrvetised jne. Kõige rohkem kartsin ma aga seda, et jään, klient peal, roolis magama. Ükskord kui olin kliendi maha pannud, läksin autost välja värsket õhku hingama ja järgmisel hetkel olin auto kõrval pikali maas. Ma ei saanud aru, kus ma olen, kes ma olen jne. Kolleeg pakkus hiljem amfetamiini, et see hoiab üleval, aga see on õhukene jää. Võibolla esimesed paar nädalat paned nagu elektrijänes, aga siis hakkavad ju kogused suurenema ja oledki konksu otsas!”

Piraati ei taha panna
Sergei ütleb, et ta on mitu korda mõelnud piraadiks hakata, aga miski nagu hoiab teda tagasi. “Sisuliselt on tegemist taksoteenuse matkimisega. Lased oma auto Tulika või Tallinki värvidesse  kleepida, paned peale sarnased logod, aga otseselt takso sa ei ole. Need mehed, kes seal Viru ringil vana pritsumaja ees aastakümneid soomlasi lõksu püüavad, teenivad ulmelisi summasid. Aga iga loll saab aru, et see on ikkagi organiseeritud kuritegevus. Kuulda on, et kellelegi makstakse päris kõva protsenti selle eest, et Viru tänava otsas nii avalikult piraati panna saab.”