Usutlus: Pille Lill tunnistab, et Eestis on küllalt palju inimestevahelist kadedust
Ooperitäht Pille Lill sel suvel palju puhata ei jõua: kohe-kohe on algamas tema korraldatavad muusikafestivalid, paar päeva enne ajalehe ilmumist aga on ta tööreisil Iisraelis.
Pille Lille nimi ei vaja pikemat tutvustamist – tema hääl on saatnud juba paari põlvkonna ooperisõpru. Lisaks sellele on ta Eesti Kultuuri Koja esinaine ja Muusikute Fondi PLMF looja ning loominguline juht ja just tänu talle kõlavad suviti Eesti erinevates kohtades imekaunid kiriku- ja kammermuusikakontserdid.
Lisaks Eestile on Pille Lill armastatud ja hinnatud ka paljudes teistes riikides. Soomes võib ta olla veelgi kuulsam kui Eestis, lisaks on ta laulnud Inglismaal, Leedus, Saksamaal, Lätis, Venemaal, Ameerikas... Intervjuupäeval aga viibib Pille Lill Iisraeli pühas linnas – Jeruusalemmas.
Mis te Jeruusalemmas teete?
Õpetan, ehk siis annan meistrikursust lauljatele ja olen rahvusvahelise ooperilauljate konkursi žüriis. Siin toimub praegu ooperifestival, mille raames on ka konkurss ja meistriklassid. Juhendajad on saabunud üle maailma ja annavad oma parima, et nii G. Verdi Traviata kui ka Rigoletto etendused õnnestuksid. Rigolettos on nimirolli valitud Eesti üks väljapaistvamaid baritone Atlan Karp. Praeguseks on juba selge, et konkursi võitja tuleb ka suvel Eestisse esinema, ilmselt juba augustis Tallinna Kammermuusika Festivalile, kuna ta pälvis lisaks esikohale ka PLMF preemia.
Kas puhkamiseks ja ringivaatamiseks ka aega jääb?
Seekord ei jää. Aga ma olen siin mitmendat korda ning varem on olnud küll võimalust Kristuse radadel rännata ja Jeruusalemmaga tutvuda. Maestro Eri Klas tõi mind kontsertidega esmakordselt siia ja ma tunnen selle maaga sügavat lähedust ning olen iga kord kuidagi eriliselt tõstetud, kui astun selle maa pinnale.
Ja kui Eestisse jõuate, algab teie jaoks kohe uus festivalimelu?
Jah, 26. juulil kell 19.00 alustame Rapla kirikus Eesti Rahvusmeeskoori kontserdiga ja sama päeva hommikul algab ka rahvusvaheline lauljate suvekool, kus õpetan koos Eestimaa uhkuse Oliver Kuusiku ja Gundula Hinziga Saksamaalt.
Mille järgi valite kohad, kus kontserdid toimuvad – miks just näiteks Rapla? Või Eivere?
Rapla Kirikumuusika Festival on üks vanimaid festivale Eestis, toimudes sel aastal juba 26ndat korda. 2010. aastal kutsuti mind selle kunstiliseks juhiks ja kontserdipaigad olid ajaga lihtsalt välja kujunenud. Eestis on võrratuid kirikuid, kus muusikat teha – näiteks Rapla Maarja-Magdaleena kahe torniga kirik, või Velise Õigeusu kirik, mis on täiesti erakordne koht, kus ma soovitan kõigil ära käia! Eivere mõis on aga uskumatult kaunis ja kuna omanik on jaapanlane ning tema suureks armastuseks klaverimuusika, siis olidki uksed avatud festivali korraldamiseks.
Kuidas hindate eestlaste klassikalise muusika armastust?
Alati võiks olla kontsertidel rohkem inimesi. On teatud kontserdid, mis on väga menukad. Ja on neid, mille leidmine võtab veel veidi aega.
Palju eestlased üldse klassikalisest muusikast teavad?
Nii ja naa. Usun, et iga eestlane ikka teab, et selline žanr on olemas... PLMF korraldab aastas ligi 200 kontserti pluss 4-5 festivali ning Eestis on paiku, kus inimesed on väga teadlikud, armastavad muusikat ja tulevad ootusärevusega kontsertidele. Ja on kohti, kus klassikalise muusika imelisusest väga ei teata, aga tullakse ikkagi – kasvõi uudishimust. Ja see on nüüd meie, korraldajate ja esinejate töö, anda selline elamus, et teinegi kord tahetaks tagasi tulla. See on suur ja elukestev töö – teen mina, teevad Neeme ja Paavo Järvi, Andres Uibo, Peeter Vähi, teevad veel paljud, kelle jaoks on muusika oluline.
Mille üle olete Eestis uhke, mida näete probleemidena?
Uhke olen pea kõige üle. Ma armastan oma maad ja inimesi ning püüan mitte keskenduda probleemidele. Jah, võib-olla võiks öelda, et meil on mõned väikesele riigile iseloomulikud mured – näiteks on küllalt palju inimestevahelist kadedust, häid töökohti on vähe ja vaja pingist kõvasti kinni hoida... Kuid sellega peab lihtsalt harjuma ja kui enda väljavalitud alaga suure pühendumisega tegutseda, siis tuleb ka armastus.
Mida sellesuvistest üritustest ise nautinud olete?
Ega mul palju aega kusagil käimiseks ei olegi. Töö ja laulmise kõrvalt ei jää palju aega. Aga vahel ikka siia-sinna jõuan. Õllesummeril käisin oma lemmikut Sofia Rubinat kuulamas. Välismaal on mõnikord aega veidi rohkemgi, siis saan ringi vaadata, üritusi ja kontserte külastada. Kui kodus olen, siis püüan olla võimalusel iga vaba hetke oma perekonnaga ja patareisid laadida.
Mida teete sel ajal, mis pole muusikaga seotud? On teil hobisid?
Mu kõige suurem hobi on enese mõttemaailmaga tegelemine. Keskendun sellele igapäevaselt. Püüan tunnetada, mida inimene vajab, et olla õnnelik ja kõige paremini funktsioneerida. Mida on vaja eneses muuta, et olla alati sisemiselt rahulik. Mis on see, mis teeb olemise pingeliseks ja milliseid mõttemustreid tuleks seetõttu vältida. Vastan filosoofilistele küsimustele, kust me tuleme ja kuhu läheme ning kasutan selleks erinevaid praktikaid.