Karantiin tagab hea rahulduse
No ei saa aru sellest halast, kui raske on praegu kodus olla ja kuidas midagi ei laabu ja midagi teha ei ole.
Minu kodu pole elus olnud puhtam ja säravam, triikimata pesu pole, ning kappidest olen välja sorteerinud ebavajalikuma, mida ma muidu olin pikalt kogu aeg edasi lükanud. Samuti olen idanema pannud kõik võimalikud vürtstaimed ja ettekasvatatavad köögiviljad ning kasvama amplite ja kastide lilled ning mugulad. Piinarikas ja halb? Kaugel sellest. Ma hoopis tänan kõrgemaid jõude, et antud kriisiolukord jõudis meieni nii vara ja mitte näiteks juuli või august või isegi september, kus riiklikud piirangud mõjuks veel rängemalt. Mina ootan veel oma suvepuhkust.
Kodukontor ei ole halb
Muidugi algab kõik mõtlemisest ja planeerimisest. Kui kaheksatunnine kodus töötamine endale mõttes ette ära halvustada, siis ilmselt kodukontori rutiini ei sulandugi. Siinkohal meenutage, et kõik, kellel kodukontor võimalik, peavad seal veetma veel ka terve aprilli. Kui aga kodukontoris olemine enda jaoks meeldivaks normaaltööpäevaks teha, siis läheb töö kiiremini kui päris kontoris.
Isiklikku vaba aega on nüüd kaks korda rohkem ja sellega ausalt ei osanud ka mina midagi ette võtta. Pärast teist päeva hakkasin aga koostama konkreetseid päevaplaane, sest kaheksaks tunniks pärast tööpäeva diivanile laiutama jääda tundus kuidagi haletsusväärsena.
Päevaplaan aitas sedavõrd, et edasilükatud kodutööd saavad järjest tehtud ja raamaturiiulil ootele pandud teoste hulk kahaneb helikiirusel. Praegu on kõige õigem aeg teha seda, mida muidu edasi lükatakse.
Kontsert ja kultuur internetist
Raskel ajal on ka kultuurisündmused määramata ajaks ootele pandud. Kultuuriinimesed on aga seljad kokku pannud ja interneti vahendusel näeb lugematul arvul tasuta kontserte. Õnneks ei jää kultuurielamused siiski täiesti elamata. Tõsi, kontserdid ei ole täispikad, vaid mõne lauluga, aga kindlasti live-esitlustena ja kõlavad ainult artisti parimad lood.
Nii olen ma juba ära kuulanud kahekümne minutilise „OneRepublic“ kontserdi Instagrami vahendusel, samuti Jalmar Vabarna ja Karl-Erik Taukari kontserdid. Kontserdi kuulamine internetis on omamoodi kogemus, aga nagu kontserdil ikka, siis pärast kolmandat lugu tahaks juba klaasi veini ja valjuhäälselt kaasa lauda. Nii ma olen ka teinud ja mind üldse ei huvita, mida mu naabrid minust praeguseks mõtlevad.
Veebis pakutakse ka teatrietendusi, kuid see pole ikkagi see, mis teatris käia. Kuidagi raske on teleri vahendusel teatrietendusse süüvida ja need olen ma enda jaoks välistanud. Põnevama meelelahutusena on aga pakkumisel üllatuslikult kõige uuemad ja päris uued filmid. Aga kõik, mis huvi pakuks, on ka paraku tasuline. Jõudsime kodus järeldusele, et üle kahe tasulise filmi kuus siiski „laenutada“ ei tasu.
Paarisuhe peab vastu
Internet on ka täis hala teemal, kuidas paarisuhe antud kriisiolukorras vastu peab? Ma küsiks siinkohal vastu, kas terve Eestis elab kaug- või visiitabielu, et kui nüüd 24/7 koos peab olema, siis enam ühtäkki ei osata ja ei saada hakkama?! Nagu tasuta kontserte on hetkel interneti täis on ka tasuta koolitusseansse ja eneseabinõustamisi mitte ainult paarisuhte teemal vaid ka üldvaimsuse teemal. Ma pole mitte ühtegi lugenud ega kuulanud, et vaimne tasakaal võimalikult maa peal hoida. Kui aga kodus igav, siis nüüd on aeg uuteks koolitusteks ja seminarideks.
Minu paarisuhtes on antud kriisolukorras muutusi, aga ma pean nentima, et ainult positiivses suunas. Lähedushetkedeks on hoopis rohkem aega ning tahtmist ja samuti on kodutööd jagunenud kuidagi võrdsemalt kui muidu. Võib-olla on asi selles, et kui minu pastakas pärast tööpäeva kukub ja oma ettemõeldud ülejäänud päevaplaani täitma hakkan, siis hakkab ka teinepool endale tegevust otsima majapidamises.
Võib-olla on aga asi ka selles, et nüüd esimest korda näeb teinepool vahetult, kuidas ja mis tööd mina teen ning võib-olla ta tõstab nüüd meie töötamise panused ühele pulgale ja mõistab, et kummagi tööpäev ei lõpe peale töölepingulist päeva, vaid töö jätkub mõlema jaoks ka kodus.
Igatahes – on kuidas on, mina olen rahul ja rahuldatud ning loodan, et seda olukorda tulevikus ei unustata kui normaalolukord taastub.