Kuriteokaaslased? Toomas Henrik Ilvese ja Maria Alajõe hämarate tehingute ajalugu

Meedias käib juba nädalaid üsna ühesuunaline "arutelu" selle üle, miks nüüdseks eksministriks saanud Liisa Oviir pidi EASi juhi Hanno Tombergi vallandamist nõudma.

Selles, et EAS tegi ekspresident Ilvesele n-ö keelatud annetuse maksumaksja taskust, kui küsis temalt 190 tuhande asemel tagasi ainult 19 tuhat eurot põhjendamatult saadud toetusraha, polnud Tombergil otsest süüd. Hoopis maha tahetakse seejuures vaikida riigikogu kantselei juhataja Maria Alajõe ja president Ilvese ning tema lähikonna roll selles kokkumängus.

Kaksikelu
Kui meenutada, millal ja mis asjaoludel sai laiem avalikkus tuttavaks Maria Alajõe nimelise isikuga, siis võis see olla 15 aastat tagasi, kui Kroonika kirjutas tollase majandusministri Mihkel Pärnoja "kaksikelust". Seltskonnaelu uurijad olid nimelt saanud andmeid ministri värvikast eraelust: "Nädalavahetused veedab ta Tartus abikaasa seltsis, Tallinnas on tema sage kaaslanna aga hoopis nõunik MARIA ALAJÕE."
Viimane oli sel ajal 31, ja mitte eriti pikakasvulise, küpses keskeas ministri kaaslasena sõna otseses mõttes üsna silmapaistev kuju. Nende "sooja sõpruse" kohta vahendas tollane Kroonika kellegi ministri lähikondse sõnu: "See on avalik saladus — nende suhe on märksa soojem kui kolleegidele kohane."
Üsna pea pärast seltskonnakroonikasse sattumist lahkus Pärnoja ministriametist. Nii pääses ta oma eraelus urgitsemisest, aga vaevalt et see suhtelugu sai lahkumise põhjuseks. Pigem see, et temast oli juba ammu saanud kõige ebapopulaarsem minister Laari valitsuses. Üks skandaal ajas teist taga ja mõnesse neist oli segatud ka nõunik ja erakonnakaaslane Alajõe. (Tol ajal kandsid sotsid veel Mõõdukate nime ja nende parteid juhtis Toomas Hendrik Ilves.)

Õnneks tehing ei toimunud
Näiteks skandaal, mis puudutas ponnistusi erastada Narva elektrijaamad ameeriklaste firmale NRG. Sama oli ka THI ehk tollase välisministri ilmselge huvi. Alajõe aitas ette valmistada ja õigustada minister Pärnoja otsuseid, mis pidid viima Eestile äärmiselt kahjuliku tehinguni juba sisuliselt pankrotistunud NRG-ga. Ei põlatud teha muudatusi Eesti Energia nõukogus ja tagandada riigiametnikke, et toetus tehingule kätte saada. Kuluaarides liikusid ka kuuldused saunalavadel kokkulepitud konkreetsetest vahendustasudest.
Eesti õnneks seda tehingut ei toimunud. Aga kui kord oldi juba üheskoos "luurel käidud", siis võis seda veel proovida. Vahepeal oli nõunik Alajõest saanud ministeeriumis osakonnajuhataja, seejärel juba EASi juhatuse liige. Sellel ametikohal, vaid loetud tunnid enne kohalt lahkumist, tegigi ta aastal 2012 ainuisikuliselt otsuse kirjutada Ilvese võlg riigi ees korstnasse.
Vahemärkusena: koos Alajõe vallandamisega EASi juhatusest tagandas tolleaegne minister Juhan Parts EASi nõukogust Erich Teigamäe, kelle Pärnoja&Alajõe olid sättinud kümmekond aastat varem häälte kokkusaamiseks Eesti Energia nõukogusse.
EAS läks 2012. a IRLi kontrolli alla, aga Alajõe ei pidanud kuigi kauaks tööta jääma. Kadrioru-Toompea liinil toimusid nimelt omad arengud. President Ilves pressis Alajõe varsti riigikantselei direktoriks, kui Heiki Sibul sealt 2012. aastal lahkus ja vabanenud kohale n-ö avalik konkurss korraldati. Käsi peseb kätt ja ikka jõuab kätte ka tasumise tund.
Nüüd siis ei teagi, kas minister Oviir pidi Ilvese-Pärnoja-Alajõega ühte vereringesse kuuluva sotsina selle supi viimased jäänused ära sööma või lihtsalt enese kehtestamise soovist vallandas Tombergi. Igatahes sai ka tema külge pleki afääris Ärma talu rahastamiseks maksumaksja taskust.