Juhtkiri: Peatagem matside matsutamine

Nukker on tõdeda, et kohtades, kus peaks saama lehti-ajakirju või bensiini osta, on peamiseks kujunenud burgerite, saiade ja jookide müümine ja mälumine.

Ostan sageli ajalehti R-kioskist, mis paikneb Tallinna Ülikooli kõrval. Päeval on seal ohtrasti tudengeid, kes toidupoolist ostavad. Pole näinud, et keegi ka lehti ostaks. Seisan järjekorras, kuni teenindaja burgereid vorbib. Mõnes R-kioskis on ajakirjanduse valik nii napp, et ajakirjanduskioskiteks neid pidada on raske. Eks need ole rohkem söögiplatsid.
Ega parem ole olukord Stat­oili tanklates (vabandust, Circle K tanklates, on ikka jõle nimi välja mõeldud). Tangin tihti Lasnamäel Mustakivi bensiinijaamas. Harva õnnestub kohe löögile saada. Saan aru neist autojuhtidest, kes bensiiniga koos kohvi või mineraalvett ostavad, kuid nüüd on siginenud hulk matsutajaid, kes ainult toidupoolist ostavadki. Ka autotarvikute riiul on nii kokku kuivanud, et vaevalt midagi vajalikku sealt leiad. Teenindaja käest küsida on lootusetu.
Päris hull on olukord kinos. Enamus vaatajaist matsutab seansi ajal popkorni ja joob lähkri limonaadi. Popkorni hais heljub, saalis on lehk paks nagu Londonis udu. Ma kohe ei saa aru, kuidas inimesed sellist lääget pläga süüa võivad. Matsutamine ja luristamine kestab ja filmielamus tuhmub. Kolmes kinoketis söödi mullu 80 tonni popkorni ja joodi 700 tuhat liitrit limonaadi. Matsutavate matside võit filminautijate üle.