Kas inimteadvus koosnebki valgusest?
Teadlased on avastanud, et imetajate ajud suudavad toota valgusfootoneid ehk biofootoneid, ning see on andmas alust teooriale, et nähtus, mida me tunneme ja kogeme teadvusena, võib olla otseselt seotud valgusega.
Biofootonid on teadusmaailmas teada juba pikemat aega, ning teadlased on ikka ja jälle nende olemuse ja funktsiooni parema tundmaõppimise nimel teinud uusi katseid ning püstitanud uusi teooriad.
Kummaliseks teeb biofootonid asjaolu, et need esinevad silmaga täiesti nähtavas vahemikus – infrapuna lähedasest violetseni ehk siis 200 ja 1300 nanomeetri vahel. Lisaks on biofootoneid uurivatel teadlastel tekkinud üsnagi meelierutav oletus, et meie aju neuronid võivad omavaheliseks suhtluseks kasutada valgust. Nimelt usutakse, et meie ajul võivad olla omad sisemised optilised suhtluskanalid, kuid hetkel puudub oletus selle kohta, milline võiks olla see info, mida neid kanaleid mööda edastatakse.
Vaim on leitud
Veelgi enam ajab teadlasi elevile idee, et kui selline optiline suhtlus tõesti aset leiab, siis võivad biofootonid, mida aju toodab, olla seotud kvantpõimitusega, mis omakorda tähendab, et eksisteerib seos nende footonite ja selle vahel, mida me kutsume teadvuseks ja võimalik, et isegi sellega, mida paljudes kultuurides ja usundites kutsutakse vaimuks. Pärast mitmeid katseid ilmnes näiteks, et rottide aju suutis luua ühe biofootoni ühe neuroni kohta minutis, samas kui inimaju suutis luua ühes sekundis enam kui miljard biofootonit. See on tõstatanud küsimuse: kas see tähendab, et mida enam valgust suudetakse neuronite vahel tekitada ja seega, mida tihedam on nende suhtlus, seda rohkem on inimene teadvustav ehk teadvelolekus?
Kui suudetakse tõestada korrelatsioon biofootonite, valguse ja teaduse vahel, siis võib see omakorda tähendada, et valgus on midagi hoopis enamat, kui me senini teadnud või arvanud oleme.
Kui mõtlema hakata, siis esineb läbi aegade paljudes tekstides ja pühakirjades ülestähendusi pühakutest, üliteadvustunud olenditest ja valgustunud isikutest, kelle pea ümber nähti helendavat pühapaistet. Nii Vana-Kreeka ja Rooma ürikuis kui ka India õpetustes, budistlikes, islamistlikes ja kristlikes pühakirjades kui ka veel mitmete muude rahvaste ülestähendustes kujutatakse pühasid olendeid enamasti ringikujulise valgusesõõriga, mis nende pead ümbritseb. Kui nad olid tõesti nii valgustunud, nagu väideti, siis ehk oli see helendav sõõr lihtsalt nende kõrgendatud teadvuse tunnus, millest tulenes ka nende kõrgem sagedustase ja seega ohtram biofootonite tootmine.
Jätkub ajakirjas...