Kirsan Iljumžinov: president, kes on kohtunud tulnukatega

Kauaaegne Kalmõkkia Vabariigi endine president ja veelgi kauem Rahvusvahelist Maleliitu (FIDE) juhtiv Kirsan Iljumžinov on juba enam kui kümme aastat jutustanud ajakirjandusele ja üldsusele lugu oma kohtumisest ja vestlusest olenditega võõralt planeedilt.

Kuna ta on seda pajatanud mitmeid kordi, siis ei põhjusta tema jutt enam kuigi suuri vaimustus- või üllatushüüdeid. Pealegi on tema erinevatel aastatel jutustatud lugudes väikseid erinevusi: möödalaskmisi esineb näiteks kuupäevades.

Saladus paljastus 16 aastat tagasi
Esimest korda rääkis Iljumžinov oma imelisest kohtumisest tulnukatega 22. juulil 2001. aastal raadiojaamale Vabadus. Selles intervjuus olid peateemadeks poliitika ja rahvusvaheline maleelu. Ja kuna tollal ei osanud keegi temalt maa-väliste tsivilisatsioonide esindajatega kohtumise kohta midagi küsida, siis teatas Iljumžinov malemängu tulevikuperspektiividest rääkides ühtäkki ise: „Ostap Benderil oli unistus korraldada galaktikatevahelised malevõistlused, kuid ausalt öeldes pole praegu aega kosmosega tegeleda. Üks kord ma juba tegelikult lendasin sinna... Tõsi, mitte meie kosmoselaevaga, vaid koos tulnukatega. Nad võtsid mind 18. septembril 1997 kosmosesse endaga kaasa. Kuid malet ma nendega kahjuks mängida ei jõudnudki.“
„Kes võttis?“ ei saanud saatejuht aru.
„Nad tulid oma taldrikuga, võtsid mind kaasa ja ma olin terve ööpäeva kosmoses,“ täpsustas Iljumžinov.
Tolsamal 2001. aastal päris raadiojaam Vabadus Iljumžinovilt ka täpsemaid andmeid kontakteerumisest.
„Kas nad andsid teile kaasa mingeid õpetussõnu? Kas programmeerisid tulevikuks?“ küsiti Iljumžinovilt, nagu tahtes teada saada, ega tulnukad teda oma teenistusse pole värvanud.
„Ei,“ kõlas vastus. „Mitte midagi sellist. Ma ei saanud asjast midagi aru. Pärast käisin mitu päeva ringi ja mõtlesin, et miks mind ometi kaasa võeti. Ja samas kirusin end, et ei esitanud neile küsimusi. Võib-olla pole veel õige aeg nende Maa-väliste tsivilisatsioonidega kohtumiseks. Kas meil üldse on vaja praegu kohtuda? Arvan, et pole tarvidust. Moraalses mõttes pole me veel jõudnud selle tasemeni, et kohtuda nende tsivilisatsioonidega, tulnukatega.“
Iljumžinovi sellisest ootamatust ja imelikust avaldusest ei osatud tollal esiotsa midagi arvata. Kuna ta ei kandideerinud parasjagu ühessegi tähtsasse ametisse, siis polnud tal vajadust tegeleda suhte- või mainekorraldusega. Kuna see variant langes ära, siis oletati, et tegu võib olla näiteks kinnisideega.
„Ma usun fanaatiliselt nii vaimudesse kui kosmosesse,“ tunnistas Iljumžinov 2002. aastal intervjuus ajalehele Parlamentskaja Gazeta. „Arvan, et juba võib-olla käesoleval sajandil saab inimene ametliku kontakti Maa-väliste tsivilisatsioonidega.“
Küsimusele, kuidas nägid tulnukad välja, vastas kergelt ärritunud ja saatejuhtide umbusku tunnetanud Iljumžinov: „Nagu inimesed. Just nii nad välja nägid.“
„Sportliku kehaehitusega, kaks meetrit pikad? Nii, nagu neid tihti kirjeldatakse?“ paluti tal täpsustada.
„Mitte sugugi. Ärge suhtuge minusse kui skisofreenikusse. Ma lihtsalt räägin, et nägin neid. Täpselt samamoodi, nagu me praegu omavahel teiega suhtleme, nii ma neid nägin.“

Ülestunnistus Pozneri telesaates
26. aprillil 2010. aastal oli Kirsan Iljumžinov külaliseks Venemaa Esimese Kanali saates „Pühapäevaõhtu koos Vladimir Pozneriga“, mille juht Pozner küsis poliitikult: „Ma pole kunagi kohanud inimest, kes ise räägiks, et ta on viibinud tulnukate planeetidevahelisel kosmoselaeval. Kes selline asi tõesti juhtus?“
„Kui tõsiselt vastata, siis juhtus küll,“ vastas Iljumžinov, misjärel jutustas uuesti uskumatu loo oma esimesest ja viimasest kontaktist Maa-välise tsivilisatsiooni esindajatega, mis oli aset leidnud tema korteris Moskvas Leontjevi põiktänavas.
„Kas see toimus mitu korda?“ täpsustas Pozner.
„Ei, ainult üks kord,“ kinnitas Iljumžinov.

Jätkub ajakirjas...