Kosmoseteadlane Mart Noorma unistab Kuule reisimisest ja "ussiaugus" käimisest

12.10.2018 19:20
Kaire Kenk Jokinen
Kommentaarid
0
Foto:

Tartu Ülikooli füüsik Mart Noorma on mees, kes unistab suurelt ja julgelt. Tema juhtimisel lendas kosmosesse Eesti esimene tudengisatelliit ESTCube-1, et katsetada elektrilist päikesepurje ja arendada Eestile ­võimalusi eduka kõrgtehnoloogilise majanduse loomiseks.

"Tehnoloogia areneb, inimkond kasvab - me kõik oleme üks tervik kosmoselaeval nimega Maa," ütleb Noorma.
"Minu meelest on see tore mudel, mis selgitab, et tegu on lõplike ressurssidega objektiga, mida me kõik saame mõjutada. Võtkem omaks loogika, et elul maal ja inimkonnal on eesmärk - elada õnnelikult, elada hästi ja ehitada üles harmooniline ühiskond. Meie põlvkonna ülesanne on anda Maa üle paremas olukorras kui meie selle saime. Igal inimesel on siin oma roll ning väike panus sama oluline kui suur," ütleb Mart Noorma, Tartu Ülikooli kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor.
"Me elame praegu seninägematus olukorras, kus inimkond läheneb globaalsetele piiridele. "Esimene piir, ilmselt kõige lihtsamini ületatav, on energiakriis ja nafta lõppemine järgmise sajandi jooksul.
Meil pole kuhugi põgeneda, kui oleme ära tarvitanud kogu maailma ressursid. 25 aasta pärast peavad meil olema alternatiivsed energialahendused, ükskõik kas see on siis Kuu pealt heelium-3 kaevandamine või päikeseenergia energeetika või tuulepargid."
"Või on see hoopis uue põlvkonna tuumaenergeetika või mingi muu praegu veel laiemalt tundmatu lahendus - kõik see on võimalik. Teiste taevakehade ressursside kasutamine on ju kõigiti tervitatav.
Muuseas, näiteks Luksemburg ongi võtnud asteroididelt maavarade kaevandamise üheks riiklikuks prioriteediks. Praegu arendavad nad riigi egiidi all kaevandusroboteid. Ehkki 25 aasta pärast me asteroididelt veel haruldasi metalle Maale ei too. Piltlikult öeldes oleme me praegu asteroididele maandunud, 25 aasta pärast juba kõnnime," nendib teadlane.

Kosmos inspireerib, ka eestlasi
"Võtkem kasvõi üks Elon Muski kõne, milles ta räägib Marsile lendamisest - kuidas see mõjutab mu tudengeid!" rõõmustab Noorma. "Olen lugenud, kuidas mujal maailmas saab ta pärast oma esinemisi üliõpilastelt kuni 1000 sooviavaldust tema tiimiga liitumiseks. Kui palju kasu oli meil Laura loo "581c" kuulamisest ajal, mil töötasime Estcube'i arendusega," muigab Noorma.
Kosmoseteaduse arengusse on oma panuse andnud ka eestlased. Eesti teadlastest Struve (kes ühena esimestest mõõtis tähe kauguse meie päikesesüsteemist), Ernst Öpik (kes esimesena mõõtis kui kaugel on teised galaktikad meie galaktikast) - need ja teised teadlased on järjest avardanud meie arusaamist kosmosest.Eesti tudengisatelliit Estcube'i projekt, mille eesmärgiks on hetkel veel täiesti ulmelise elektrilise päikesepurje tehnoloogia testimine.On täiesti võimalik, et paarikümne aasta pärast on Eesti tuntud kui Euroopa üks kõrgtehnoloogilisemaid riike, mis on juhtival positsioonil kosmoseprojektide arendamises just planeetidevaheliste lendude osas. Eesti võiks olla ülemaailmne arenduskeskus, kust tuleb pidevalt häid ideid. Et kui me mõne välismaalasega tulevikus räägime, siis tunnevad nad Eestit ennekõike nende uuenduslike rakenduste läbi, mis nende igapäevaelu on parandanud.On täiesti reaalne, et 25 aasta pärast on mõnele Marsile lendava missiooni pardal mõni Eestis väljatöötatud lahendus, usub Noorma.
Kus on kosmosetehnoloogia 25 aasta pärast? Väga raske on ette ennustada trende, mis meie elu 25 aasta pärast totaalselt muuta võivad. Ma ei usu, et järgneva 25 aasta jooksul näeme me väga suurt muudatust, ennekõike töötame me transpordikulude kallal - kosmosesse liikumise hinnad järjest langevad, veerand sajandi pärast lendame tänasega võrreldes viis korda odavamalt. Veelgi enam, Elon Musk töötab juba korduvkasutatavate kanderakettide kallal. Ehkki Muski tähtajad pole teiste kosmoseteadlaste hinnagul realistlikud, keegi peale Muski ei usu, et meil on juba 25 aasta pärast välja töötatud kosmoselift. Millised kosmosetehnoloogia arendused hakkavad eelseisvate aastate jooksul kergendama meie igapäevaelu?" Valdkondi on palju- GPS, sidesatelliidid, kaugseire näiteks Google Mapsis. Kosmosesektori areng mõjutab meie kõigi elu. Meenutagem, et kui Google Maps välja tuli, kasutasid nad kolm aastat vanu fotosid. Võimalik, et veerand sajandi pärast pole meil veel online-fotosid igast maailma paigast, aga suuremalt jaolt on need juba olemas."Usun, et kõige rohkem sõltubki kosmosetehnoloogia side arengust.
Väikesatelliitide võrgustikul põhinev globaalne wifi, odava hinnaga ja igas maakera nurgas. Meil Eestis on juba praegu olemas 5G, kuid mitte kogu planeedil.Ühte suurt erisust võrreldes paegusega võib kindlasti ennustada. Kui vanasti oli ilmaprognoosimisel palju käsitööd, siis 25 aasta pärast jõuab ilmaennustus sensoritest meie käsutusse kas täisautomatiseeritult või väga väheste inimeste abiga."

Kosmos innustab unistama
Kui see kosmiline mõistus nüüd inimkonnast üldse midagi ei tea, siis ma ütleksin talle, et looduslike protsesside käigus on tekkinud nii siin kui seal Universumis mõistusega elu. Ja ma ei arva sugugi, et me oleme kuidagi erakordsed - olen täiesti kindel, et seda on juhtunud paljudes kohtades erinevatel aegadel üle kogu meie Universumi. Ma unistan, et 25 aasta pärast lennutatakse päikesepurje ja laseriga kosmoselaevu teiste tähtede suunas. Teadus kinnitab praegu, et ussiauke leiutada ei saa, aga selles ussiaugus tahaks ma ise ka ära käia, aga ma veel ei tea, kus ta on. Ja ega keegi ei tea, muidu oleks juba käidud. Mis jällegi ei tähenda seda, et neid ei ole. Nad võivad vabalt olla, aga meie teadus ei suuda veel neid leida, näidata või veenvalt tõestada, et nad olemas on.Kui räägime teistesse galaktikatesse lendamisest, siis loomulikult me ei saa sinna lennata tavalise kosmoselaevaga valguse kiirusel.Praegu me teame, et valguse kiirusest kiiremini ühtegi mateeriat liigutada ei saa. Tulevikus on vaja uut füüsikat, uusi teooriaid, mis avaksid inimeste jaoks uued võimalused. Täpselt nii, nagu raadiotehnoloogia on meile avanud sidevõimalused - see, mis oli 200 aastat tagasi puhas ulme, on nüüd, kui meil on kõigil mobiiltelefon taskus, argipäev. Elon Musk lubas juba eelmisel sügisel, et lennutab turiste Kuule. Usun, et 25 aasta pärast on kuuturism täiesti reaalne.



Vaadatud 517 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi