Kuidas arendada intuitsiooni?

05.04.2021 15:25
Kaire Kenk-Jokinen
Kommentaarid
0
Foto:

Intelligentne inimene käitub vastavalt olukorrale, rumal inimene aga lähtub dogmadest, ümbritseb end keeldude ja käskudega, tal pole julgust end usaldada.

Intelligentne inimene käitub vastavalt sisetundele ja usaldab oma olemust, on öelnud vaimne õpetaja Osho. “Sisetunne, sisehääl, intuitsioon, kõhutunne, vaist – olgu sel tundel nimi mis iganes, alati on võimalik neid võimeid endas treenida ja arendada,” ütleb voodoonõid Raul Hunt.
Teadlik mõtlemine mõjutab Rauli sõnul parimal juhul kõigest 15 protsenti meie igapäevasest tegevusest, meie käitumisest. “Ülejäänu tuleb sellest mida inimesed tavaliselt ei teadvusta. Alateadvus, instinkt, psüühika. Või kui müstilisemaid sõnu kasutada, siis Hing, Kõrgem mina, Inglid, Kaitse vaimud, Esivanemad, Kaitseinglid, Jumal, Jeesus, Universum,” kirjeldab Hunt.

Igal inimesel on ­“nõiavõimed”
Head intuitsiooni seostatakse tema sõnul tihti müstiliste võimetega ning neid peetakse n-ö kõrgemalt poolt kaasa antuks. “Minu arust on meil kõigil need “nõiavõimed” sünnist saadik olemas. Täpselt nii nagu õpime käelisi oskusi või arendame jalgade osavust ja tugevust, on võimalik ka neid “nõiavõimeid” treenida ja arendada. Samas algab kõik sellest keskkonnast, kuhu sünnime,” arvab nõid. Kõige enam mõjutavad last muidugi tema vanemad. “Näiteks kui laps teatab järsku, et “varsti helistab tädi Silvi”, ja varsti tädi Silvi helistabki ja vanemad suhtuvad sellesse kui lihtsalt lõbusesse vahepalasse, juhuslikku kurioosumi, siis suure tõenäosusega tekitab see lapses hingelise trauma. “Mind ei võeta tõsiselt!” mõtleb laps ja ta hakkabki juba oma võimeid blokeerima. Kui last kiita, siis ta jätkab loomulikul moel oma võimete kasutamist ja arendamist,” kirjeldab nõid.
Erinevad inimesed kogevad intuitsiooni erineval viisil. Oma sisetundest on lugematutes intervjuudes rääkinud maailma kõige tuntumad inimesed nagu Richard Branson, Oprah Winfrey, Will Smith ja paljud teised kuulsused. Me kõik oleme kogenud hetki, kui tekib mingi tunne või teadmine, mis ei tulene mõtlemisest. See on see tunne või teadmine, mis tuleb vaikselt, õrnalt ja sageli end ei korda.
See sisetunne on meil kõigil käepärast igal hetkel, kui õpime seda kuulama. Oluline on end tundma õppida, et märgata, kuidas sisetunne just sinuga kõneleb. Intuitsioon ehk vaist ehk sisetunne on meile sündides kaasa antud, kuid selle lahtiseletamine ja uurimine on keeruline. Vaist aitab meil elus tähtsaid otsuseid teha. Usaldada aga tasub teadlikku ehk intelligentset intuitsiooni ning seda ei maksa segi ajada ebausu, soovide või hirmudega. Kuigi intuitsiooni peetakse tundepõhiseks ja isegi müstiliseks, on tark sisetunne üsna ratsionaalne ning põhineb teadmistel, vaistul ja elukogemusel. Meil kõigil on olemas see sisemine jõud, kogemused ja teadmised, millele toetudes saame teha otsuseid, kui ees seisavad elu muutvad küsimused või valikud.
Kui muretsete, mis kõik lähedastega pimedal koduteel juhtuda võib või kui partner sõidab pikka teed libeda ja tuisuga, siis on need hirmud, mitte intuitsioon. Kui sellised hirmud ründavad iga päev, tuleb neid rahulikult analüüsida, mitte veelgi rohkem muretsema hakata. Meie meeled püüdlevad tasakaalu poole, aga lihtsam on järgida tavalisi mõttemalle ja õpitud eelistusi. Harilikult on hirm see, mis õigel intuitsioonil tulla ei lase. Ka ülevoolavad tunded, näiteks armumine või millestki ülepeakaela vaimustumine eksitavad vaistu.

Kuidas tekivad “kollid”?
“Meil kõigil on mingeid kogemusi, mille kohta võiks öelda hingetrauma ja mis mõjutab meie käitumist, meie tegevusi, negatiivselt. Kuna minu maailmavaade on paljuski šamanistlik, siis ma kasutan sõna - hingeosad. Hingeline vapustus (vahet ei ole, kas negatiivne või positiivne) viib ära mingi hingeosa ja mida kauem see hingeosa ära on “kodust”, seda negatiivsemalt meile see mõjub. Mida rohkem hingeosasid kadunud on, seda vähem on inimene nii öelda endaga kontaktis. Ja mida vähem on inimene endaga kontaktis, seda vähem inimene on intuitiivne.
Mis on Hing? Mina näen, et Hing koosneb kahest suuremast osast. Vaim pluss Ego,” kirjeldab Hunt. Vaim on tema sõnul pärit nagu Algallikast, Jumalast, Loojast, Suurest Paugust, rändab läbi erinevate elude ja kogub infot. Vaim on anonüümne, puudub Teadvus, inimesel on see info kogumiseks. “Piltlikult nagu mälupulk. Ego on ladina keeles Mina, ehk meie Mina pilt. Ego ülesanne on põhimõtteliselt olla Vaimule siia planeedile kehastudes olla ihukaitsja. Hingelised vapustused viivad ära hingeosi. Hingeosad on pärit hinge sellest osast, mida ma kutsun egoks. Ego ja seega ka meie hingeosad on seotud meie füüsilise kehaga,” kirjeldab nõid.
Iga hingeosa on seotud konkreetsete organitega või kehaosadega. “Kui hingeosa on pikalt kadunud, siis hullemal juhul tekib inimesel selle kehaosaga või organiga seoses mingi füüsiline haigus. Kadunud hingeosade asemel teevad omale pesa nii öelda “kollid”. Negatiivne egoism ja üldse selline käitumine, mis pikemas perspektiivis teeb inimesele kahju, tähendab seda, et Hing ehk Ego on katki ja kadunud hingeosade asemel pesa teinud “kollid” mõjutavad inimest. Ja inimese tähelepanu on seal, kus on ka tema hingeosa,” nendib nõid.
Mida tervem on inimese hing ehk mida rohkem on hingeosasid “kodus”, seda terviklikum on nõia sõnul inimene. “Mida terviklikum on inimene, seda rohkem on inimene iseendaga kontaktis ja kuuleb, mida “tegelik sisehääl” ütleb. Paljudel juhtudel inimene peab oma sisehääleks, oma südamehääleks kõigest kadunud hingeosade asemele pesa teinud “kollide” häält. Mida paremini on inimene endaga kontaktis, seda rohkem on inimene hetkes ja ta teadlikult või alateadlikult paneb ka tähele, mis tema ümber toimub,” kirjeldab Hunt.

Kas naised võiksid ­mediteerida?
Seega, mida paremini on inimene iseendaga kontaktis, seda paremini kuulab ta oma sisehäält, seda paremini jõuab tema teadvusesse info sellest mis on tema ümber.  Siiski pole sajaprotsendiliselt endaga kontaktis olevat inimest olemas, “arvab Hunt. “Meil kõigil on mingid hingeosad kuskil mujal, meil kõigil on omad kollid. Aga siiski saab sellest ümber hiilida, et tähelepanu oleks just selles hetkel kõige olulisemas hetkes. Alates lihtsast loitsust, taotlusest, palvest, lõpetades millega iganes. Sest midagi tehes peab inimene olema selleks ka psüühiliselt, oma hinges valmis,” kinnitab nõid. Kõik see, mis aitab inimesel tähelepanu koondada selleks hetkeks, kus ta on, enda ees seisvale ülesandele, kutsub enamiku neid kadunud hingeosi “koju” tulema. Ja suuresti nad ka tulevad,” usub Hunt.
Kuidas harjutada seda iseendaga paremas kontaktis olemist, kas mediteerimise õppimine aitab? “Ka mediteerimine võib kasuks tulla. Rohkem siiski endasse vaatamine, oma hingehaavade tunnistamine, mõistmine, miks need hingehaavad tekkisid. Vastutuse võtmine oma elu eest. Kindlasti tuleb vältida teiste ja kõige välise süüdistamist,” soovitab Hunt.
Nõid Marika Palu-Üpraus aga ütleb, et meditatsioon on naistele kahjulik .” Naised on mõistusepõhised, aga meditatsioon on mõistuse, mitte teadvuse väljalülitamine, “ selgitab ta. “Sama oleks oma süda välja lülitada ja siis loota, et edaspidi on parem,” muigab ta. “Mehed on teadvusepõhised, nemad tohivad küll mediteerida. Siis kuulevad nad paremini, kus tarkus peaks asuma!”
Palu-Üprausi sõnul tema sõna “intuitsioon” üldse ei kasutakski. “See paneb ühte patta mitu erinevat asja: sisemise hääle, refleksid, alateadliku käitumise. Ilma mõtlemata tegutsemine toimub nende kõigi korral. Samas sisemine hääl on asi, mida kuulama saab õppida. Reflekse saab treenida.Alateadvust saab puhastada väga teadlikult, aga mitte mingite jaburate treeningutega. Paraku on tänapäeval moes just niimoodi arvata ja teha,” kahetseb Palu-Üpraus.
“Alateadvuse puhastamine eeldab väga järjepidevat tööd. Pidevalt peab jälgima, kuidas ma teen, mõtlen ja ütlen seda või teist. Küsima endalt, mida see näitab.Kuidas sealjuures peab olema, lähtuvalt mingitest seaduspäradest või tingimustest. Neid ei seata kahtluse alla, vaid neist lähtutakse kui oludest. Ja siis võrreldakse reaalset seaduspära tingimustega, tehakse väga teadlikud korrektuurid ja kohustatakse ennast edaspidi toimima vastavalt korrektuurile. Seda mustrit tuleb järgida pidevalt, kuni kinnistub,” õpetab nõid.
Reflekside treenimine on tema sõnul aga puhtalt harjutamise küsimus. “Tingitud reflekside loomine ei ole eriti keeruline, nende väljaharjutamine on natuke keerulisem. Aga samuti tehtav.
Kõige keerulisem on sisemise hääle kuulama õppimine. Selleks peab kõigepealt lõpetama endale valetamise,” nendib Palu-Üpraus. “Just see on raske, sest inimesed armastavad endale valetada, kõiges ja mõõtmatult,” nendib ta. “Kui endale valetamine lõpetada, saab õppida sisemist häält ka kuulama ja mitte mõistusega ära põhjendama pidevalt, miks seda mitte kuulda võtta. See võime on kõigil olemas ja üsna tugev. Kuid me oleme õppinud seda matma igasugu kõntsa alla, millest esimene on loogika ja teine endale valetamine,” kahetseb nõid.

Teadlik kohalolu on autojuhile vajalik
“Inimene sõidab autoga ja järsku tunneb, et vaja nagu hoogu maha võtta. Ja kui inimene on kiirust vähendanud, siis jooksebki põder talle tee peale ette. Aga kuna kiirus on maha võetud, siis kokkupõrge põdraga jääb ära. Kas juhtus väike ime? Kui aga veidi järgi mõelda, siis on ilmne, et mida kaugemal inimeasulatest, seda suurem tõenäosus on kohata maanteel loomi. Tavaliselt me sellele ju ei mõtle. Aga see info on meis olemas, alateadvuses või instinktiivselt. Lisaks on inimene autoga sõites hetkes füüsiliselt kohal ja paneb kõike oma ümber toimuvat teraselt tähele. Autoga seoses keskendume kõik ju sõitmisele ja ümbruse jälgimisele. Me ei teadvusta suurt osa sellest, mis tegelikult on meie ümber. Aga alateadvusesse see info jõuab ja inimene, kes on autoga sõites hetkes, silmanurgast märkab põtra , kuid veel ei teadvusta. seda. Kuid see info jõuab inimese alateadvusesse ja sealt juba tuleb impulss: “Pidurda!” või: “Võta hoog maha”. Ja inimene teebki seda,” ütleb voodoo-nõid Raul Hunt.
“Teine juht sõidab samuti, kuid pole endaga kontaktis, ta ei ole Hetkes. Tema hingeosa on kadunud,”koll” juhib. Alateadvuse impulss “Pidurda!” või “Võta hoogu maha!” ei jõua kuhugi, sest inimene ei ole endaga kontaktis. Või näpib inimene roolis oma nutiroolis telefoni, lugemaks “Facebooki” postitusi. Kui tähelepanu on Facebookil, aga mitte sõidul ja sellel, mis on tema ümber nüüd ja praegu, on tavaliselt tulemuseks katkine auto, karmimal juhul saab keegi surma.”
“Sellest kõigest, nii “kollidest” kui ka sellest, et hingeosad on kuskil mujal ja seega tähelepanu kuskil mujal, on võimalik teatud teadliku tegevusega ümber hiilida. Näiteks lihtsamal juhul sõitu alustades loitsida või palvetada, et tee oleks ohutu. Või teha taotluse: “Ma märkan keskuse parklas sobiliku parkimiskohta.” Kuni väga keeruliste rituaalsete tegevusteni. Mida rohkem on hingeosasid jooksus, mida rohkem on kadunud hingeosade asemel “kollid”, seda rohkem on vaja inimesel seda teadliku rituaalset tegevust “tuunida”. “Tuunimises” peitub jälle oht üle pingutada,” hoiatab nõid.



Vaadatud 61 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi