Lase lahkunu hing vabaks

See sügishommik oli eriskummaline. Ei mitte ainult sellepärast, et ­pimedusekaamos taandus ja päike hakkas eriliselt eredalt särama, kuigi seda juhtub novembrikuus harva.

Kõikjal valitseb pilkane pimedus, valguses viibimiseks tuleb lausa päev läbi elektrivalgust kasutada, sest nii pime on meie kauni kodumaa sügis. Aga, teadagi, on ka sügis hingede rändamise aeg, inimesed muutuvad tundlikumaks ning sensitiivsematel inimestel on kohati raskem elada, sest ülitaju suureneb.
Kui inimene ikka näeb ja tajub nähtamatut maailma, nagu skeptikud seda kutsuvad, on tal kohati raske elada, sest alati ei ole see nähtamatu maailm just kõige põnevam ja sõbralikum, eriti siis, kui sa oma nägemust esimese hooga tõlgendada ei oska. Aga kõigile ja kõigele on siin ilmas vastused olemas, need tuleb lihtsalt üles leida.

Seisab seljataga nagu vari
Tollel sügishommikul mänglesid päikesekiired aknaruutudel nii eredalt ning udupeened tolmukübemed lausa hõljusid eluruumis. Tõsi küll, need hõljuvad kogu aeg, aga just siis, kui päikene suvatseb ennast näidata, muutuvad ka tolmukübemed nähtavamaks.
Võtsin esikust põrandaharja ja hakkasin kassikrõbinaid, mille perekass oli öö jooksul oma karbist välja ajanud, kokku harjama. Korraga nägin kõrvaltrepikoja paraadna ees ühte võõrast noormeest suitsetamas. Ta ei olnud üksinda. Asetasin jahmatusest põrandaharja kööginurka ja keskendusin nähtule. Vaimolend, kes võõra noormehega koos suitsu tegi, oli noormehest pisut pikem ja umbes põlvkonna jagu vanem.
Ta seisis rahumeelselt noormehe seljataga, nagu vari, mis iga liigutusega samu nüansse täidab. Minu peas ringlesid vastakad mõtted ja nägemused. Esiteks ei suutnud ma tuvastada võõra noormehe isiksust, sest meie majas sellist tegelast ei ela. Küll mõtlesin, et naabrinaisele on õemees külla tulnud, küll arvasin, et kõrvaltrepikojas kestvale korteriremondile on lisatööjõudu tulnud. Mõtlesin kaua, aga mõtted muutusid aina segasemaks. Tekkis ülemõtlemisoht. Olin hetkeks ära, kuni võtsin köögi laualt küünla, mida hellitavalt reiki-küünlaks kutsun, kuna teen selle valguses endale igapäevaselt reikit. Süütasin selle.
Enesele reiki tehtud, võtsin ette silva meele kontrolli meetodi praktiseerimise, mis on ka mu kaaslane seitsmel päeval nädalas. Teisisõnu on tegu teispoolsusesse jõudmisega, läbi parempoolse ajupoolkera, mida aitavad aktiveerida nii silva kui reiki.
Sellisel juhul inimese parem ajupoolkera töötab sama efektiivselt kui vasak, mis millegipärast vajab treenimist, et sinna jõuda. Alfa-tasandile ehk teispoolsusesse jõudes jõudis minuni vajalik informatsioon. Tolle suitsetava noormehega käib kaasas tema lähisugulase vaimolend, kes ei saa rahulikult ära minna. Tema hing on rahutu, sest võõra noormehe valdustes on ese, mis kuulub vaimolendile.

Küünlaleek andis aina uusi ja uusi vastuseid
Võõras noormees peab selle eseme voolava vee all ära pesema, minema tolle vaimolendi kalmule ja matma selle eseme vaimolendi hauakääpasse, süütame küünla, laskma, algusel sõnadega, mis talle endale meelstesse tulevad, lähisugulasest lahti, süütama kalmukääpal küünla, puhastama oma pihud küünlatule valguses ning jätma mõtteis lahukunuga hüvasti. Ainult nii saab vaimolend rahu.
Alles nädalajagu päevi hiljem sain ma kogu informatsiooni, läbi teise isiku, tollele noormehele edastatud. Jääb vaid loota, et võõras noormees selle toimingu ka ära teostab, sest vahel just sellised lihtsad põhjused, mida me isegi aimata ei oska, võivad saada põhjuseks, miks lahkunu hing on rahutu ja ei saa viibida seal, kus viibima peaks. Ta ei saa ära minna.