Suhtlemine vaimudega, koostöö ja kokkulepped
Meie maailmas on väga palju vaime. Olemas on vaimude hierarhia ja ka klassifikatsioon. Vaimudega suhtlemine vajab erilisi teadmisi ja oskusi.
Loodusvaimud, kivivaimud, veevaimud, põlluvaimud, lillevaimud... Inimese vastuvõtlikkus siin maailmaruumis on piiratud, me suudame vastu võtta vaid triljondiku osa olemasolevast. Suhtlemine vaimudega võib laiendada meie võimalusi ja endeid aga piiramatus koguses. See on unikaalne võimalus suhelda nähtamatu maailmaga.
Ei ole soovitatav minna loodusvaimudega suhtlema ja kokkuleppeid tegema, kui sa ei tea ja ei tunne ohutustehnikat nendega koos töötamisel.
Vaimud on huvitatud inimeste energiatest ja ka kogemustest, mida me inimesena saame. Selleks, et vaimud sinu teadvust ei rööviks, on vaja järgida kindlaid reegleid. Inimestega, kes vaimusid kohtavad, näevad või nendega suhtlema kipuvad, on tihti tabanud hulluse hoog, nad on läinud peast segi või kaotanud teadvuse, ehmunud tummaks või hirmust hullunult teadmata suunas jooksu pistnud. Miks on nii, kas vaimud on saanud nende teadvusele ligi, ilma et inimene ennast kaitsta oskaks?
Ohverdused vaimudele
Eestlaste hulgas olid ülimalt tähtsad ohverdused loodusvaimudele. Eestlased ohverdasid loodusvaimudele ja haldjatele, et nad oleksid heatahtlikud ja kaitseksid õnnetuste ning haiguste eest, annaksid maale viljakust, karjale sigivust, saagiõnne jne.
Ohvriandideks olid põhiliselt toidud või joogid, aga ka põllu- ja karjasaadused nagu lina, vill, lõng ja riie, samuti raha ja ehted. Eriti oluline ohvriand oli hõbevalge — hõberaha või ehte küljest kraabitud puru, millele omistati erilist imeväge.
Loodusvaimudele ohverdati uudsesaagi saamisel, tööde alustamisel ja lõpetamisel, hingedeajal ja mitmesuguste tähtpäevade ja perekondlike sündmuste puhul.
Selleks, et tuua ohvriandi ja vaimudega edukalt suhelda, lõid teadjanaised ja vaimudega suhtlejad ka altareid. Altaritel olid oma reeglid ja kohustuslikud vahendid. Kodualtarid aga tehti tihti kodunurkadesse, kuhu toodi kingitusi, pandi veini või õlut, maiustusi ja meelehead vaimule.
Loodusvaimudest rääkival kursusel saame me teada, kuidas erinevate vaimudega tutvuda ja mis need vaimud siis tegelikult üldse on. Kõige olulisem aga on ohutustehnika suhtlemisel. Kuidas luua suhteid ja kokkuleppeid vaimudega? Vaimude hierarhia ja ka klassifikatsioon ning kuidas luua altareid ja mida ohverdada.
Vaimudega suhtlemisel eksisteerivad mitte ainult reeglid vaid ka rituaalide läbivimise eripärad. Olulisem nende seast on oskus vaimudele süüa ja külakosti pakkuda.
Mida vaimud meilt soovivad? Mida pakume kokkuleppel vastutasuks, et nad ei rööviks sinu teadvust.
Eesti rahvale on loodusvaimud ja haldjad vägagi oluline elu osa, neile on palju loodud laule ja altareid ning mõeldud välja mitmeid erilisi viise nendega sõbrunemiseks.
Kohakaitsevaimud
Haldjas on kohakaitsevaim, kelletaolisi esineb mitmetes usundites ja mütoloogiates.
Tänapäeva popkultuuris on levinud ka haldjad kui mõistuslike inimesesarnaste olendite rass, keda üldjuhul kirjeldatakse looduselähedastena. Üks tuntumaid haldjate kirjeldusi moodsas kirjanduses on J. R. R. Tolkieni Keskmaa-sarja teostes, mis on mõjutanud haldjate kujutamist kogu tänapäeva kultuuris.
Majavaim on maja kaitsevaim: Pahadele inimestele ta ei ilmu, headele teeb ta aga head ja kannab nende eest hoolt. Maja endise elanikuna tunneb ta kõiki maja tarvitusi, annab häda-ajal head nõu ja abi. Harva näitab ta ennast; kui näitab, siis kas vanamehe ehk naise näol. Majaelaniku surma puhul näitab ta ennast tavaliselt. Majavaimud asuvad kõigis eluruumides, aga ka veskites, rehealustes ja isegi kirikutes.
Kui majavaimu peale pahandatakse, siis lahkub ta majast, sest pahandust ta ei salli. Äraläinud majavaim tähendab majale õnnetust. Majavaimu lepitamiseks aitab ohverdamine. Ohverdatakse toiduaineid laudile ehk toapeale, aga ka jooki valatakse nurka maha. Ka õlle ehk taari tegemisel ei unustatud majahaldjaid ära, valati neile mõni tilk nurka, senikui märjukest majas leidus.
Viljaneitsid on vilja vaimud, kes kaitsevad vilja. Vanemad allikad nimetavad neid ainult kahjutegevateks olevusteks, kes ilmuvad välja lõikuse ajal välja ja rikuvad vilja. Nende viibimist viljas märgates hüütakse neile kolm korda: Kulla neitsid, ärge tehke paha! Viljaneitside meel tuleb lahkeks muuta ja neid keelama kurja tegemast. Üheks ohverdamise võimaluseks on võtta pang vett, kuhu pannakse sisse mitut sorti viljateri. Nendega minnakse nurmele, riputatakse vihaga vett igale poole põllule.
Vetavaimud on rahvausundis ja mütoloogias üleloomulikud olendid (haldjad), kelle kohta on usutud, et nad elavad veekogudes – meredes, jõgedes, järvedes ja allikates.