Tahan uut eesnime. Miks? Mida ette võtta?

Kas lapse tulevik sõltub talle pandud nimest? Kuidas valida talle seda kõige õigemat? Mis teha, kui tunnen, et mu eesnimi ei sobi mulle? On ju teadusuuringute kohaselt oma nimega rahul olevad inimesed ka enesekindlamad ja õnnelikumad nendest, kes oma nimega sisimas rahul pole.

Kas nimi ja saatus on seotud? Aga mida teha siis, kui sisetunne ütleb, et mul peaks olema hoopis teistsugune eesnimi kui numeroloogilise algoritmi järgi?
Igal aastal vahetab Eestis eesnime umbes 200 inimest, enamus puhtpraktilistel kaalutlustel. Näiteks tahetakse uut ja ilusat eesti eesnime. Siiski võtab igal aastal hulk inimesi uue eesnime n-ö südame sunnil – lihtsalt sisetunne ütleb, et neile kunagi vanemate poolt pandud eesnimi pole õige. Ning tunnistavad, et eesnime vahetamine pole kerge ennekõike just lähedaste suhtumise tõttu. Raske on ju emale selgeks teha, et tema poolt pandud nimi ei meeldi.
“Inimesed vahetavad eesnime eeskätt seetõttu, et kogevad, et neile sündides pandud nimi ei vasta nende identiteedile, ütles psühho­terapeut Anniina Kerman Helsingin Sanomatele. ”Eesnimi on igale inimesele ülimalt tähtis, see on esimene sõnum, millega teavitame kaasinimesi oma olemusest, asjadest, mis meile olulised. Nimi on nagu iseenda peegelpilt.” Ning soovitab ka eesnime vahetanud lähedasse suhtuda lugupidavalt, austada tema valikuid ning kindlasti kasutada temaga suheldes tema uut nime.
“Lähedaste tõrjuv suhtumine võib oma identiteeti alles otsivatele inimestele olla äärmiselt vaevarikas,” hoiatab Kerman. “Nimi on oluline identiteedi osa. Vanem peab leppima, et tema laps on keegi teine. Teistsugune kui järeltulija, keda endale salaja soovinud – juristi asemel kunstnik või poliitiku asemel kirjanik või mehe asemel transseksuaal või hetero asemel gei. Laske lapsel olla see, kes ta on ja te säilitate omavahelised head suhted,” nendib Kerman. Ning soovitab oma nimega kimpus olevatel inimestel külastada ka psühholoogi. “Kui inimesel on kõrge enesehinnang, võib tal nimeks olla mis iganes, see teda ei heiduta. Ta on rõõmsameelne, kiirgab enesekindlust ja keegi ei hakka tema nime osatama. Kuid probleemid enesekindlusega võivad olla tõepoolest põhjustatud eesnimest. Uudse omapärase eesnimega inimest võidi lapsena palju kiusata. Nimevahetus võib sellise inimese enesehinnagut tõepoolest parandada,” kinnitab terapeut.
“Läksin aastal 1987 ajateenistusse. Igapäevaselt pidin hakkama suhtlema võhivõõraste inimestega, kes esimese asjana muutsid mu perekonnanime Kovasiipi ingliskeelseks Hardwingiks,” rääkis ajalehele 55aastane Harde. ”Tasapisi mugandus see Hardeks ja keegi mu kaaslastest lõpuks mu sünnijärgset eesnime ei kasutanudki. Ajateenistuse järel kolisin sünnikodust mitmesaja kilomeetri kaugusele ja alustasin koos uue eesnimega täiesti uut elu. Tundsin, et see nimi sobib mulle. Kõlab kui hellitus­nimi. Üllatavalt palju inimesi arvab, et ma olen tegelikult Harri. Kord ühel koolitusel küsis lektor, kas tohib mind kõnetada dokumentides kirja pandud n-ö ametliku nime järgi. Vastasin, et võid mind kutsuda kasvõi lauasahtliks, aga ma olen Harde. Seda, et Soomes on eesnime vahetamine üllatavalt lihtne, sain teada alles kümme aastat hiljem. Soomes võib inimesel olla kuni neli eesnime. Jätsin vana nime oma teiseks eesnimeks lugupidamis­avaldusena emale ning kirjutan talle saadetud jõulukaartidele alla ikka oma kunagise eesnime.”
Uus eesnimi võib aidata tõsta väga paljude inimeste madalat enesehinnangut. “Olen terve elu oma eesnime häbenenud. Ma lihtsalt ei suuda selle nimega elada. Ma ei võta ühestki asjast kunagi osa, kus peab oma nime ütlema. Ma ei julge tutvuda uute inimestega, sest paratamatult küsitakse mu nime. See on mu enesekindluse täiesti maa sisse tampinud. Mõtlesin, et ma kunagi suudan selle nimega leppida, aga hetkel 30aastasena ma seda siiski ei jõua,” kurdab väikeses maakohas elav naine, kelle jaoks nimevahetus tundub võimatuna.
“Vahetasin oma neiupõlvenime tagasi, ei suutnud mehe nimega harjuda. Sest mehe nimi tundus nagu ahistav taak, võõraks see mulle jäigi ja abielludes koos nimemuutusega muutus mu elus väga palju, kahjuks halvemuse suunas. Lahutasin, võtsin neiupõlvenime tagasi ja nüüdseks on mu elu kõvasti muutunud. Olen leidnud tasa­kaalu ja rahu, mida mul abielus olles kunagi polnud. Nimi muudab inimest ja kujundab ka omamoodi saatust, mina usun sellesse ja olen seda ise kogenud. Enam ei kavatse ma kunagi nime muutma hakata, seda ka mitte abielludes. Üldse on abielludes täiesti mõttetu nime vahetada, miks peaks keegi loobuma oma sünnijärgsest identiteedist?” küsib Maria. “Nimevahetuse järel algasid mu elus suured muutused ja lõppkokkuvõttes palju paremuse poole – ma nagu vabanesin mingist painest. Nimel on oma maagiline jõud ja mina olen kindel, et nimi ja selle kõla määrab palju. Ega asjata ei vahetata firmade nimesid edu ja õitsengu nimel. Samas peab nimevahetuse hoolikalt läbi mõtlema. Sellega saab teha nii head kui ka halba. Ega asjata saa Eestis eesnime vahetada vaid korra elus,” nendib 55aastane Silvia.

Kai Tamm, numeroloog:
Eesnimi on seotud inimese ees­märgiga, tema individuaalse programmiga. Inimesel on õigus vahetada eesnime juhul, kui ta on täitnud kogu programmi, mille see on talle andnud. Kui inimene pole seda potentsiaali läbi töötanud ja vahetab oma eesnime, võib tal ette tulla väga palju eba­meeldivaid sündmusi ja takistusi. Eesnime vahetusega toimub ühe programmi ladestumine teisele, mille tõttu võib elu muutuda mõistetamatuks ja arusaamatuks kaoseks. Inimene püüab kaasa minna juba uuega, kuid vana nõuab pidevalt millegi täitmist. Mõni inimene võib ise tunnetada, et tal on vale eesnimi ning võtab uue. See peaks avalduma tema edasistes elusündmustes – kui asjad hakkavad minema paremini, oli eesnimevahetus õigustatud ja vastupidi. Olulisem kui nime­vahetus passis on see, et teised ka hüüaks seda inimest uue nimega. Samuti võib uue nime tugevdamiseks seda nime aeg-ajalt ise valjuhäälselt korrata. Pseudonüümidega on lugu teine. See, mida isik teeb pseudonüümi all, võib erineda tema tegelikust programmist. Isik elaks nagu kahte elu, kus üks ei sega teist. Erinev ja mitte igapäevaselt kasutatav võib olla ka ristinimi, mis annab salajase kaitseingli. Hüüdnimesid vaadeldakse ja arvutatakse välja eraldi, olgu see siis lühend nimest või midagi täiesti erinevat. Kui hüüdnime panevad teised, siis näitab see seda, mida just nemad selles inimeses näha soovivad. Kui hüüdnime paneb endale inimene ise, siis väljendab see seda, mida see isik tahaks teha või milline olla. Kui teised seda nime ei aktsepteeri, siis on tal väga raske realiseerida selle numbrilist potentsiaali.

Raul Hunt, voodoo-nõid:
“Oma nimega rahulolematud võiksid järele mõelda, miks vanemad panid talle sellise nime. Ehk seoses ootustega lapse suhtes? Ehk pandi mõne sportlase või laulja eeskujul, et lapsest saaks sama moodi kuulus sportlane või laulja? Kindlasti kasvatati teda vanemate poolt selliseks. Ja see võib olla inimesele koormav. Teisisõnu: probleem ei peitu mitte nimes, vaid ­vanemate ootuses. Sellisel juhul peaks inimene proovima saada tagasi oma hingeosad, mis panid jooksu siis kui inimene tundis, et ta on oma vanematele pettumust valmistanud. Aga kui tõesti on asi nimes, siis nime saab muuta ju. Õnneks on nime vahetamisega kaasnev bürokraatia keeruline, see hoiab ära pelgalt  emotsioonidest tuleneva nimemuutuse.”

Sirle Tilk, regressiooniterapeut:
“Kui inimene soovib oma nime muuta, siis tekib kohe küsimus: miks? Mis on inimeses “valesti”, mida muuta tahetakse ning millise maski inimene soovib võtta, kui nimi “vale”?  Kust selline arusaam, et eesnimi ei sobi, on alguse saanud ja miks? Mina isiklikult tahaksin inimeses leida selle algse “koha”, kus see vajadus sündis, et mõista sügavamalt asja tuuma.  Sellised suures pöördumatud muutused on millestki alguse saanud ja need põhjused võiks inimene välja uurida küll.”

Kalle Talpsepp, kristalli- ja reiki terapeut:
“Nimi ei riku meest,“ ütlesid meie esiisad. Meie identiteeti ei vii tasakaalust välja meie nimi, vaid meie teadmatud otsused. Tean inimesi, kelle elu on muutunud nimevahetusel kardinaalselt paremaks, kuid nimevahetus siiski ei muuda meid. Me muudame ennast ise, saades iseenda kohta teadlikumaks. Tõstame teadlikkusega ka keha keemiat ja vibratsiooni sellisele sagedusele, mis soosib edu. Võti on meie peas ja mõtetes. Kui need on korrastatud ja selged, hakkavad muutused toimuma. Toon näite: põete haigust, millele on olemas ravim. Enne manustamist otsustate, et kui tarvitate, saate terveks. Asi on meie otsustes. Nime vahetades me otsustame, et nüüd läheb hästi ja ongi lahendatud. Kui meil läheb halvasti, hakkame otsima kõik­võimalikke põhjusi ja kui otsustame, et see põhjus on nimi, siis nii juhtubki. Inimene peab otsustama, et edu algab mõtetest ja soovidest, suhtumisest. Saladuste saladus on Armastus. Armastage kõike ja kõiki ja kõik armastab Teid.”

Lea Liitmaal algas ­nimevahetusega uus elu
9. juunil 2014. aastal allkirjastas tollane siseminister Hanno Pevkur käskkirja, mille alusel on laulja Lea Liitmaa ametlik nimi edaspidi Lea Dali Lion. Ta kirjutas nime muutmiseks vastava avalduse ja lisas selgituseks: “Ma tunnen, et see nimi aitab mul ellu jääda!“
Lea on veendunud, et tal avaldusid lapsepõlvest saati selgeltnägija­võimed. Sel aastal oli Lea just tervenenud rinnavähist ja tundis end uue inimesena. Muutus ise oli alanud juba paar aastat varem. “Sain aru, et mul on juba uus nimi, aga ma lihtsalt ei tea seda veel.“ Korraga tuli talle nagu läbi õhu saadetuna teadmine, et tema uus nimi on Lea Dali Lion.
Lea on käinud intuitiivteaduste koolis ja õppinud müstilisi teadmisi mitmetel kursustel. Ta tunneb ruune, sõbrustab pendliga ja inglitega ja paljude teiste abilistega, kes selles maailmas teed juhatavad. “Muidugi pidin ma üle kontrollima, kas see on ikka mulle õige nimi, halba nime ei taha ju keegi,“ ütleb Lea. “Ruunid ütlesid mulle kohe, et nimevahetus on õige otsus. Pendliga kontrollisin uue nime energeetikat, mis vastas mu uuenenud minapildile.“
Nimi tähendab kaht lõvi – “lea” ladina keeles ja “lion” inglise keeles -, millele on lisatud tema vaimse õpetaja Dali nimi. Vaimseks õpetajaks on lauljanna väike tütar Jasmiin Dali. “Teadsin aastaid, et mulle sünnib ühel päeval tütar, kelle nimi on Jasmiin Dali. Kui olin lapseootel, tundsin, et minu kõhus kasvab minu vaimne õpetaja,” räägib ta. Dali on selles nimede reas reas kuulsalt Hispaania maalikunstnikult, Lea lemmikult Salvador Dalilt.
“Enne nime vahetamist tundsin end olevat kahe elu vahel, olin ise muutunud ja pidin muutma ka nime.“ Tema ellu hakkas tekkima märke, et ta pole enam Lea Liitmaa. Näiteks saabus pojale pakk, ta pidi sellele alla kirjutama ja ta hakkas automaatselt kirjutama oma neiupõlvenime Teemets. Käsi peatus ja ta küsis endalt: mis mu nimi õieti on? Ühes raadiosaates uuriti temalt, kas ta ei ole mõelnud nimemuutuse peale. Lisaks hakkas ta üha enam mõtlema oma vanaema peale. Lea tundis, et  on kadunud vanaema taaskehastus, fotodel on nad nii ühte nägu.