Vaimne tervendaja Heino Mart Laisk: „Kurjust kurjusega kahandada ei saa.“

Milline on sinu maagia? Sinu võlujõud?
Ma nimetaks seda võimeks näha maailma kahelt poolt korraga. Olen saavutanud teatud alandlikkuse oleva ees, mis lubab mul näha mitte ainult oma ego vaatepunktist, vaid minu mina on justkui vabas hõljumises minu keha ja maailma vahel. Kogeja, kogetav ja kogemus on kolmainsus. Minu maailm ongi triaalne ehk kolmainsuspõhine, mitte duaalne.

Kuidas sinust sai selgeltnägija? Või kelleks sa õieti ennast pead ja nimetad?
Olen kasutanud nimetust vaimne tervendaja. Mulle tundub, et see haakub kõige paremini mu psühholoogi-psühhoanalüütiku taustaga, aga lõpuks on need kõik ainult nimed. Enda jaoks (nimetused on ju kommunikeerimiseks teistele) ma tegelikult naudin oma määratlematust. Seda hõljumist kogemusena kogetava ja kogeja vahel. Nüüd juba naudin, kuigi suure osa elust on see mind kannatama pannud. Määratlematus on nimelt üks oluline eeldus sellele kahelt poolt korraga nägemisele. Et maailma tõeliselt näha, ei tohi ma ise ennast oma minaga/egoga pimestada. St mind ennast ei ole olemas – ma olen 0-punkt. Punkt, mida ei ole olemas.

Kuidas sattusid saatesse Selgeltnägijate tuleproov?
Mind kutsuti ja esimese hooga ma arvasin, et mul pole seal saates midagi teha. Ei olnud ma ju enne selgeltnägemisega otse tegelenud. Vaimne maailm on väga lai ja selgeltnägemine vaid üks pisike osa sellest. Tegelesin inimeste hingehaavadega ja pean seda siiani oma tugevaimaks küljeks, aga mul on põhimõte, et kui elu tahab juhtuda, siis tuleb lasta tal juhtuda. Nii ma siis andsingi oma jah-sõna ja pole seda grammigi kahetsenud. Avastasin saate salvestuste käigus endas nii palju uusi külgi ja võimeid, aga mu suurim võit oli töötamine koos kaasvõistejatega – inimestega, kelle südame vägi on nii suur, et ka minu süda hakkas enneolematu väega särama. Ma oleks nagu tervesse maailma kõrvuni armunud. Kogu see armastuse vägi lausa purskab minust välja. Nagu mingi tohutu pais oleks murdunud. Loomulikult kajastub see ka mu töös ja ma suudan katkist hinge palju efektiivsemalt tervendada. Ma tõesti tunnen, et Jumala arm kõneleb läbi minu.

Mida on see saates avalikuks tulemine su elus muutnud?
Eks ta on palju abivajajaid juurde toonud. Olen elu aeg suht mugav inimene olnud, aga nüüd on käed-jalad tööd täis ja kalender tihedalt täis. Aga palju rohkem, kui see üürike kuulsus, on mu elu ja abivajajate hulka muutnud just see armastuse vägi, mis minust valla on pääsenud. Lõppude lõpuks on ju kõik hingehaavad tingitud puuduolevast armastusest. Kui ma võtan inimhinge oma palvesse, siis ma tunnen, kuidas Jumala arm seda tervendab, lohutust pakub.

Marjuga olete saanud sõbraks, teete koos teraapiaid ja töötubasid. Mida? Miks? Kellele?
Minu ja Marju energiad sobivad. Me oleme vastandpolaarsused. Kolleeg Hannes Vanaküla liigitab nõidu maagideks ja meediumiteks. Maag on see, kes kiirgab ja on tugev tervendamises, meedium aga see, kes võtab vastu, on ülitundlik ja näeb, kus on viga. Mina olengi rohkem maag ja Marju rohkem meedium (vähemalt nii näen seda mina). Meil on erinevad ja vastastikku teineteist täiendavad väed. Kui me koos töötame, siis meie vägi võimendub mitmekordselt. Me võtamegi inimese justkui meie vahel olevasse puhta armastuse välja. Puhta see tõttu, et meie armastuses puudub kehaline aspekt ehk himud. Me armastame Marjuga teineteist, nagu armastatakse elu. Me Marjuga armastamegi elu teine teiselt poolt ja see on väga võimas tervendav väli, mis meie vahele tekib. Pakume ses mõttes unikaalset tervendust nii hingele kui kehale, et see on kahe inimese ülivõimsas ühisväljas toimuv tervendus. Ühiselt välja luues me taandame oma egod välja (muud moodi ei saakski kahekesi koos toimida) ja see muudab voogava energia erakordselt võimsaks.

Mis on armastus?
Ah selline pisike küsimus. Tegelikult olen ma päris õige mees sellele vastama. Oleme nimelt juba 7-8 aastat koos mitme Eesti tuntuma filosoofiga, seal hulgas kindlasti tugevaima armastusfilosoofi Andres Luurega, Tallinna Ülikoolis selle küsimuse üle pead murdnud ja ma panen selle oma hetkearusaamade valguses ühte lausesse nii, et armastus on see, kui ma usun sinu tõde võrdväärsena oma tõe kõrval. Illustreeriks oma lauset nii, et kui kaks inimest armastavad (mitte segi ajada armumisega), siis nad seisavad justkui seljad vastakutti ja kummalgi on maailmast 180 kraadi ülevaade. Kui kumbki usub teise tõde (ehk siis tema nähtud maailma) võrdselt enda omaga, siis kummagi 180 kraadi liituvad ja mõlemad hakkavad nägema 360 kraadi. See on tohutu teadvusemuutus. Sellise armastuseni on muidugi püsivalt jõudnud väga vähesed. Ma ise olen seda 3–4 aastat tagasi korra oma naisega kogenud nii, et meil on veel omajagu minna, aga elu ongi ju armastuseni tee otsimine.

Kumb läheb sulle rohkem korda, kas eestlaste väljasuremise või maailma ülerahvastatuse oht?
Mitte kumbki. Maa on toimiv ja elus organism. Ta on meie ema. Ema annabki oma lapsele kõik, mis tal on, aga mitte rohkem. Emake Maa on oma üsas praegu inimest loomas ja kasvav inimloode panebki ema väe proovile. Asjad on siiski nii säetud, et laps sünnib enne ära, kui ta ema ära tapab. Kes näeb suurt pilti, see teab, et kõik on täpselt õiges kohas. Meie tarbimise teadlikkus on juba kasvamas ja enne emakese hävimist me jõuame täpselt armastuse ajastusse. Armastuse ajastu inimene aga on juba ise andja – armastaja. Last eristabki täiskasvanust see, et laps on suunatud tarbimisele, täiskasvanu aga loomisele. Laps tarbib, täiskasvanu aga jagab armastust.

Kas eelistaksid pigem kurja tarkust või heatahtlikku rumalust? Ehk siis teadlikult kurja teha või kogemata rumalusest, kumb on andeksantav?
Alutaks siin vastamist sellest, et maailm on korra ja kaose vaheline suhe. Tarkus tähendab eelkõige korda. St tarkus/kord teab, kuidas on. Kõige muu vastu on kord kuri. Kaos on hea. Kaos võtab kõik tingimusteta vastu. Ta ei mõista kohut. Seega võiks su küsimuse ümber sõnastada nii, et kas ma eelistan kurjust või headust. Ja vastus on see, et ei eelista kumbagi. Armastuses on kurjus võrdne headusega. Armastus ei toimeta enam hea-kurja teljel. Armastuses ulatab Jumal Kuradile käe. Kui Jumal ei mõista enam Kuradit hukka, siis Kurat ei ole enam solvunud ja ei pane meid kannatama. Duaalse inimmaailma põhikonflikt on siis lahendatud. Aga kumb on andestatav? Mitte kumbki. Vastutus meie tegude eest on absoluutne. Karma ehk põhjuse ja tagajärje seos ei ole välditav. Sina võid mulle mõne mu tehtud sigaduse andeks anda ja mulle seda mitte tagasi ega kellelegi edasi teha ehk sa võid mu tehtud kurjuse (minust) välja kannatada. Mina saan oma tehtud teo tagajärgi kogema ikkagi, sest see tegu jääb minu ellu alles ja jääb sinna igavikuks. Sina aga tegid minu põhjustatud valu välja kannatades seda, et sa kannatasid osa kurjust minust (tegelikult oma subjektiivsest maailmast) välja ja see on sinu karma ehk sinu maailma muutus selle võrra helgemaks kohaks.

Kas oled keskkonnateadlik? Kas see on tänapäeva maailmas oluline või on sisemine reostatus suurem oht maailmale?
Muidugi olen ma teadlik. Eelkõige väljendub minu teadlikkus selles, et ma vajan, st tarbin väga vähe. Seda muidugi arenenud maailma kontekstis. Tegelikult ei ole ju mingit eraldi sise- ja välisilma. Kõik, mida sa enda ümber näed, see oledki sina ise. Me kõik oleme just need inimesed, milline on meie elu, meie keskkond. Looduse reostamine ehk emakese Maa kurnamine ei lõpe enne, kui inimene on oma isu täis saanud ja hakkab armastama, selle asemel, et armastust tarbida. Muide, inimkond on praegu puberteedis ja kohe-kohe on ees täiskavanuiga. Väga suured muutused on toimumas juba täiesti nähtavas tulevikus. Ütleme, et 5–50 aasta jooksul.

Kas vägivallale on õigustust? Näiteks võitlusel vägivalla vastu?
Muidugi on. Iga tegu on oma olemuselt vägivald. Inimmaailmas eeldab iga muutus, et vana hävitatakse, et uus saaks sündida. Aga kurjust kurjusega küll kahandada ei saa. Mõnevõrra ohjes saab hoida, aga kahandada ei saa. Kurjust saab kahandada seda välja kannatades. Seda osa kurjust, mida me ei suuda veel välja kannatada, me peame jõuga ehk vägivallaga ohjes hoidma (ja seal kurjus jälle kasvab). Sestap ongi nii, et mida arenenum ühiskond, seda leebemad karistu­sed. Arenenud ühiskond on tolerantsem ehk talub rohkem kurjust (st endast erinevat) ilma, et katki läheks.

Millist oskust tahaksid endale, kui saaksid selle sõrmenipsuga? Millise oskuse puudumist oled kahetsenud? Millisest oskusest pole sul mingit kasu olnud?
Armastuse oskust muidugi ja eks selle oskuse puudumist olen enim ka kahetsenud. Või noh, kas kahetsenud, aga see on mulle ja mu lähedastele enim kannatusi põhjustanud. Kasutut oskust ei oskagi öelda. Iga oskus on kuidagi kasutatav.

Kas mäletad enda unenägusid? Millised need enamasti on? Kas oled hommiku- või ööinimene? Millal oled kõige produktiivsem, pakatad ideedest? Milline oli su viimane uni?
Ma pole väga suur unenägija (st nende mäletaja), aga siiski on mu elu mitmed olulisimad kogemused just unes kogetud. Nt olen ma unes ära tapnud oma lapse (lapse surm oli toona mu suur hirm) ning kogenud läbi selle valu, mis sellise jubeda asjaga kaasneb ja seeläbi vabanenud hirmust. Selliseid une kaudu arenemisi on mul päris mitmeid.
On ju unenägu otsetee alateadvusse, nagu ütles juba papa Freud. Tähenduslikud siis ses mõttes, et nad räägivad mulle minu varjatud poolest. Olen üldiselt õhtuinimene aga parimad taipamised tulevad hommikul poolunes. Kasutan sageli seda n-ö halli tsooni une ja ärkveloleku vahel maailma uuest aspektist kogemiseks/avastamiseks. Viimati nägin unes šamaan Evaldit ja taipasin (ikka unes), et maailm vajab lohutust. Et igasugust valu saab ära lohutada. Evaldi vägi ongi selles, et ta toob lohutust inimestele. Haavadele, ka hingehaavadele, saab ja tuleb peale puhuda. See võtab valu ära.

Millist maailma sa oma unistustes lood?
Armastusest juhitud maailma. Kõik taandub ju lõpuks sellele, kas inimene suudab või ei suuda armastada. Kannatus on valus seni, kuni me ei oska armastada. Kui me armastame, siis on meie ike magus ja meie koorem kerge kanda. See ongi minu missioon – õpetada inimestele armastust. Muidugi, teisi õpetades õpin ka ise. Mul oli aastaid arvuti kuvaril meeldetuletus, et aidates teisel mäkke tõusta, tõused ka ise. See mõte on olnud mulle palju toeks.